Kõigepealt seerum, siis näokreem
Elli Maria sõnul aitab seerum nahka varustada aktiivainetega, seda kiirelt, efektiivselt ja vastavalt tootevalikule. “Näiteks leidub seerumites antioksüdante, niisutavat hüaluroonhapet, AHA/BHA happeid, Q10 koeensüüme, niatsiinamiidi, retinooli, tiamidooli,” loetles ta. Kuna seerum imendub näokreemist kiiremini ja on suurema aktiivaine kontsentratsiooniga, siis on Elli Maria sõnul ka suurem tõenäosus, et aktiivaineid satub suuremal määral vajalikesse nahakihtidesse.
Siiski kasutab üks hulk inimesi seerumit valesti – tähtis on nimelt toodete pealekandmise järjekord. “Üldiselt võib seerumi ja kreemi jaotada humektandi ja oklusiivi rolli – see tähendab, et kannate näiteks niisutava hüaluroonhappeseerumi nahale ning sulgete selle oklusiivsema kreemiga nahka, mis paneb n-ö niisutatuse nahakihtidesse “lukku”, et ei tekiks transepidermaalset veekadu,” selgitas ta.
Seega tuleb seerumit peale kanda enne näokreemi, kuna viimane “lukustab” aktiivained pikemaks nahakihtidesse. “Samuti boost’ib seerum juba hea kreemi toimeainet,” lisas Elli Maria.
Päikesekaitsekreemi ei tohi unustada
Seerumi võiks esteetilise meditsiini õe sõnul kanda eelpuhastatud ja kergelt niiskele nahale õrna patsutamisega. Seejärel tuleks paarkümmend sekundit oodata ning kanda nahale niisutav kreem, mis sisaldab juba SPF-faktorit või siis päevakreemi peale eraldi SPF 30 päikesekaitsekreem.
Siiski soovib üks hulk inimesi kasutada vaid seerumit ning näokreemist loobuda. Miks see nii on? “Vahel soovivad rasusema nahaga inimesed tõepoolest kasutada vaid seerumit, kuna see imendub kiirelt ja jääb näonahal kerge, ilma liigse toodete kihita,” ütles ta. Ent kes võiksid kindlasti seerumit kasutada? “Mina soovitaksin seerumit kasutada kõigil, alati võib testida erinevaid aktiivaineid ja koostisosi, seda vastavalt oma nahatüübile ja/või -probleemidele,” kinnitas Elli Maria.
Õhtune seerum võiks anda nahale “tööd”
Et seerumeid on väga palju erinevaid ning kõigil on täita veidi erinev ülesanne, võib vaatepilt ilu- või apteegiletil esimese hooga silme eest kirjuks võtta. Elli Marial jagub õige seerumi valikuks häid soovitusi. “Õhtuti soovitaksin kasutada pigem aktiivsemaid seerumeid, mis annavad nahale n-ö tööd – kuna magades toimub kõige intensiivsem rakkude uuenemisprotsess, on hea, kui aktiivained loomulikke protsesse toetavad. Öösel ei puutu nahk kokku otsese päikesevalgusega ning seetõttu on aktiivaineid hea nahale kanda just õhtuti, kuna need muudavad naha valgustundlikumaks, mis omakorda suurendab päikesekiirgusest tingitud põletusohtu,” selgitas ta.
Ent see ei tähenda tema sõnul seda, et hommikuti ei võiks SPF faktoriga kreemi kasutada. “Valgustundlikkus säilub siiski teatud määral. Seega võiks valida õhtuseks seerumiks nt retinooli või AHA/BHA happeid sisaldava seerumi.”
C-vitamiini sisaldav seerum sobib kasutamiseks hommikuti
Hommikuti nahale kantav näoseerum võiks sisaldada antioksüdante, kuna neid ei ole Elli Maria sõnul naha jaoks kunagi liiga palju. “Antioksüdandid aitavad neutraliseerida vabu radikaale, mis tekitavad meie sügavates nahakihtides kahjustusi – seal just peitubki naha noorus.” Vabu radikaale tekitab juurde näiteks päikesekaitsekreemita päikesevalguse käes viibimine. Seega sobib hommikuti kasutamiseks näiteks C-vitamiini sisaldav näoseerum. “Histoloogiliselt on just C-vitamiin näidanud kudede paranemist pikema kasutuse vältel. Kindlasti ei tohiks hommikuti unustada SPF faktoriga kreemi,” toonitas ta. Loomulikult võib aktiivainete kontsentratsioone Elli Maria sõnul aastaajati veidi reguleerida ning kasutada õhtuti leebemaid happeid sisaldavaid seerumeid nagu glükonolaktoon või piimhape. “Samuti saab reguleerida näiteks retinooli kontsentratsiooni või segada seda tilkhaaval niisutajasse.” Kindlasti võib julgelt läheneda ka kasutuskordade arvule. “Näiteks suvel võiks kanda retinooli kahel korral nädalas, muul ajal õhtuti hüaluroonhapet sisaldavat seerumit. Seevastu talvel võib jällegi julgemalt aktiivainetega toimetada, kuna kui suvel seda liiga agaralt teha, võib põletusoht olla suurem,” märkis ta.
Oluline on jälgida oma naha seisukorda ja reaktsiooni erinevatele toodetele. “Alati võib nõu pidada ka vastava spetsialistiga,” ütles Elli Maria Mäesalu lõpetuseks.
Kõnealuse kollektsiooni loovjuht on Valentina Li, kelle käekiri on CHANELi puhul sageli see, mis julgeb klassika piire nihutada. Tema loodud kollektsiooni toonid liiguvad intensiivsetest sinistest ja jahedatest metallikutest kuni pehmete, puudriliste roosadeni. Nii jõuavad ilumaanideni LES 4 OMBRES DENIM DREAM lauvärvikvartett, mille kõrval on valikus NOIR ALLURE MASCARA toonis 97 Indigo ning küünelakk LE VERNIS 419 Légende. Naha jaoks lisab helki COCO DENIM illuminating powder. Kollektsioonile lisab wow-efekti aga Baby Blue toonis huulepulk ROUGE COCO FLASH ning teksatasku-formaadis kätekreem LA CRÈME MAIN.
Tutvu limiteeritud kollektsiooniga veebipoes chanel.com!
Kes aga vajab alles tutvustamist, siis Axel Arigato on Rootsis 2014. aastal asutatud bränd, mille lõid Albin Johansson ja Max Svärdh. Bränd alustas jalatsitest, kuid kasvas kiiresti elustiilibrändiks tänu selgele disainikeelele ja kaasaegsele lähenemisele, kus rõhk on ajatutel põhiesemetel, mitte rangelt hooajatrendidel.
Brändi esteetikas kohtuvad Skandinaavia minimalism ja Jaapani disainitunnetus: fookuses on puhtad jooned, kvaliteetsed materjalid ja tasakaalus siluetid. Just see kombinatsioon on teinud brändist paljude igapäevase lemmiku – esemed on lihtsad, kuid viimistletud ning neid on kerge sobitada nii vabama kui ka veidi elegantsema garderoobiga. Ka brändi nimi kannab Jaapani mõjutust – “arigato” tähendab jaapani keeles “aitäh”.
Axel Arigato tootevaliku leiab Kaubamaja Kinga- ja Meestemaailmast.
