Homsest, 22. aprillist on Fotografiskas avatud Miles Aldridge’i fotonäitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020”. See on mahukas retrospektiiv, mille autor on tuntud oma pilkupüüdvate stiliseeritud fotode poolest. Miles Aldridge’i töödest võib leida vaimukaid viiteid film noir’ile, popkultuurile ning kunstiajaloole.

Läbivaks teemaks Aldridge’i loomingus on tarbimiskultuuril põhineva maailma petlikud ootused ja lubadused. Fotodel kujutatud psühhedeelsed interjöörid on sisustatud 1950ndate Ameerika eeslinnaidülli tüüpiliste mugavusesemetega, mis kõik peaksid väljendama edukust. Kaadrid kodustest keskkondadest on tihti alla joonitud kibestunud magususega, peegeldades Aldridge’i isiklikke lapsepõlvemälestusi oma emast pärast purustavat  abielulahutust. Ainult harva laseb kunstnik reaalsel maailmal sekkuda kujuteldavasse – tema objektiivi kaudu näib isegi reaalsus kunstlik.

Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents ütleb, et selle suve suurnäituseks valitud Miles Aldridge’i retrospektiiv toob vaatajani lisaks hollywoodlikule glamuurile ka fotograafi sügava huvi Itaalia klassikalise maalikunsti vastu. “Miles’i looming on palju peenekoelisem ja mitmetahulisem, kui esmapilgul võib tunduda. Klassikalise maalikunsti austajana leiab Miles Aldridge sellest ammendamatut inspiratsiooni. Tema piltidel võib märgata näiteks Michelangelo, Caravaggio ja teiste maailmatasemel klassikute töödest inspireeritud sümboleid ja paralleele. Eriti ilmekalt väljendub see  Neitsi Maarja sarjas, kus hüperrealistlikud, piltilusad naised on ümbritsetud erinevate religioossete sümbolitega,” räägib Loorents.

1964. aastal Londonis tunnustatud illustraatori ja kunstilise kujundaja Alan Aldridge’i pojana sündinud Miles’i huvi fotograafia vastu sai alguse juba varases nooruses, kui isa oli kinkinud talle Nikon F kaamera. Pärast graafilise disaini õpinguid töötas Aldridge mõnda aega illustraatori ja muusikavideote režissöörina. Ta on teinud pikaajalist koostööd tänaseks lahkunud Itaalia ajakirja Vogue legendaarse peatoimetaja Franca Sozzaniga.

Näitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” hõlmab rohkem kui 50 analoogfilmile pildistatud tööd ja portreteerib kuulsusi nagu Sophie Turner, Viola Davis, Michael Fassbender ja Donatella Versace. Näitusel on väljas ka kodumaise modelli Carmen Kassi portree Itaalia Vogue’i pildiseeriast.

Miles Aldridge’i fotonäitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” jääb Fotografiskas avatuks 29. oktoobrini.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.