Läbivaks teemaks Aldridge’i loomingus on tarbimiskultuuril põhineva maailma petlikud ootused ja lubadused. Fotodel kujutatud psühhedeelsed interjöörid on sisustatud 1950ndate Ameerika eeslinnaidülli tüüpiliste mugavusesemetega, mis kõik peaksid väljendama edukust. Kaadrid kodustest keskkondadest on tihti alla joonitud kibestunud magususega, peegeldades Aldridge’i isiklikke lapsepõlvemälestusi oma emast pärast purustavat abielulahutust. Ainult harva laseb kunstnik reaalsel maailmal sekkuda kujuteldavasse – tema objektiivi kaudu näib isegi reaalsus kunstlik.
Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents ütleb, et selle suve suurnäituseks valitud Miles Aldridge’i retrospektiiv toob vaatajani lisaks hollywoodlikule glamuurile ka fotograafi sügava huvi Itaalia klassikalise maalikunsti vastu. “Miles’i looming on palju peenekoelisem ja mitmetahulisem, kui esmapilgul võib tunduda. Klassikalise maalikunsti austajana leiab Miles Aldridge sellest ammendamatut inspiratsiooni. Tema piltidel võib märgata näiteks Michelangelo, Caravaggio ja teiste maailmatasemel klassikute töödest inspireeritud sümboleid ja paralleele. Eriti ilmekalt väljendub see Neitsi Maarja sarjas, kus hüperrealistlikud, piltilusad naised on ümbritsetud erinevate religioossete sümbolitega,” räägib Loorents.

1964. aastal Londonis tunnustatud illustraatori ja kunstilise kujundaja Alan Aldridge’i pojana sündinud Miles’i huvi fotograafia vastu sai alguse juba varases nooruses, kui isa oli kinkinud talle Nikon F kaamera. Pärast graafilise disaini õpinguid töötas Aldridge mõnda aega illustraatori ja muusikavideote režissöörina. Ta on teinud pikaajalist koostööd tänaseks lahkunud Itaalia ajakirja Vogue legendaarse peatoimetaja Franca Sozzaniga.
Näitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” hõlmab rohkem kui 50 analoogfilmile pildistatud tööd ja portreteerib kuulsusi nagu Sophie Turner, Viola Davis, Michael Fassbender ja Donatella Versace. Näitusel on väljas ka kodumaise modelli Carmen Kassi portree Itaalia Vogue’i pildiseeriast.
Miles Aldridge’i fotonäitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” jääb Fotografiskas avatuks 29. oktoobrini.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.
Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.
Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.
Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.
Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.