Foto: Kaader Miles Aldridge’i näituselt “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” | Portail.ee
Läbivaks teemaks Aldridge’i loomingus on tarbimiskultuuril põhineva maailma petlikud ootused ja lubadused. Fotodel kujutatud psühhedeelsed interjöörid on sisustatud 1950ndate Ameerika eeslinnaidülli tüüpiliste mugavusesemetega, mis kõik peaksid väljendama edukust. Kaadrid kodustest keskkondadest on tihti alla joonitud kibestunud magususega, peegeldades Aldridge’i isiklikke lapsepõlvemälestusi oma emast pärast purustavat abielulahutust. Ainult harva laseb kunstnik reaalsel maailmal sekkuda kujuteldavasse – tema objektiivi kaudu näib isegi reaalsus kunstlik.
Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents ütleb, et selle suve suurnäituseks valitud Miles Aldridge’i retrospektiiv toob vaatajani lisaks hollywoodlikule glamuurile ka fotograafi sügava huvi Itaalia klassikalise maalikunsti vastu. “Miles’i looming on palju peenekoelisem ja mitmetahulisem, kui esmapilgul võib tunduda. Klassikalise maalikunsti austajana leiab Miles Aldridge sellest ammendamatut inspiratsiooni. Tema piltidel võib märgata näiteks Michelangelo, Caravaggio ja teiste maailmatasemel klassikute töödest inspireeritud sümboleid ja paralleele. Eriti ilmekalt väljendub see Neitsi Maarja sarjas, kus hüperrealistlikud, piltilusad naised on ümbritsetud erinevate religioossete sümbolitega,” räägib Loorents.
1964. aastal Londonis tunnustatud illustraatori ja kunstilise kujundaja Alan Aldridge’i pojana sündinud Miles’i huvi fotograafia vastu sai alguse juba varases nooruses, kui isa oli kinkinud talle Nikon F kaamera. Pärast graafilise disaini õpinguid töötas Aldridge mõnda aega illustraatori ja muusikavideote režissöörina. Ta on teinud pikaajalist koostööd tänaseks lahkunud Itaalia ajakirja Vogue legendaarse peatoimetaja Franca Sozzaniga.
Näitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” hõlmab rohkem kui 50 analoogfilmile pildistatud tööd ja portreteerib kuulsusi nagu Sophie Turner, Viola Davis, Michael Fassbender ja Donatella Versace. Näitusel on väljas ka kodumaise modelli Carmen Kassi portree Itaalia Vogue’i pildiseeriast.
Miles Aldridge’i fotonäitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” jääb Fotografiskas avatuks 29. oktoobrini.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.
