Foto: Kaader Miles Aldridge’i näituselt “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” | Portail.ee
Läbivaks teemaks Aldridge’i loomingus on tarbimiskultuuril põhineva maailma petlikud ootused ja lubadused. Fotodel kujutatud psühhedeelsed interjöörid on sisustatud 1950ndate Ameerika eeslinnaidülli tüüpiliste mugavusesemetega, mis kõik peaksid väljendama edukust. Kaadrid kodustest keskkondadest on tihti alla joonitud kibestunud magususega, peegeldades Aldridge’i isiklikke lapsepõlvemälestusi oma emast pärast purustavat abielulahutust. Ainult harva laseb kunstnik reaalsel maailmal sekkuda kujuteldavasse – tema objektiivi kaudu näib isegi reaalsus kunstlik.
Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents ütleb, et selle suve suurnäituseks valitud Miles Aldridge’i retrospektiiv toob vaatajani lisaks hollywoodlikule glamuurile ka fotograafi sügava huvi Itaalia klassikalise maalikunsti vastu. “Miles’i looming on palju peenekoelisem ja mitmetahulisem, kui esmapilgul võib tunduda. Klassikalise maalikunsti austajana leiab Miles Aldridge sellest ammendamatut inspiratsiooni. Tema piltidel võib märgata näiteks Michelangelo, Caravaggio ja teiste maailmatasemel klassikute töödest inspireeritud sümboleid ja paralleele. Eriti ilmekalt väljendub see Neitsi Maarja sarjas, kus hüperrealistlikud, piltilusad naised on ümbritsetud erinevate religioossete sümbolitega,” räägib Loorents.
1964. aastal Londonis tunnustatud illustraatori ja kunstilise kujundaja Alan Aldridge’i pojana sündinud Miles’i huvi fotograafia vastu sai alguse juba varases nooruses, kui isa oli kinkinud talle Nikon F kaamera. Pärast graafilise disaini õpinguid töötas Aldridge mõnda aega illustraatori ja muusikavideote režissöörina. Ta on teinud pikaajalist koostööd tänaseks lahkunud Itaalia ajakirja Vogue legendaarse peatoimetaja Franca Sozzaniga.
Näitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” hõlmab rohkem kui 50 analoogfilmile pildistatud tööd ja portreteerib kuulsusi nagu Sophie Turner, Viola Davis, Michael Fassbender ja Donatella Versace. Näitusel on väljas ka kodumaise modelli Carmen Kassi portree Itaalia Vogue’i pildiseeriast.
Miles Aldridge’i fotonäitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” jääb Fotografiskas avatuks 29. oktoobrini.
Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?
Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.
“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”
Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist.
Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.
