Möödunud aasta juulis toimus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, fashionavanti ja Fashion Scouti agentuuride ellu äratatud ja spetsiaalselt eesti disaineritele suunatud koolitus „International Accelerator Programme – Empowering Estonian Fashion Designers“. Esimest korda toimunud koolitus osutus nii menukaks, et tänavu jaanuaris otsustati seda korrata. 

Koolitussessioonidel oli eesti disaineritele kuulamist erinevatel teemadel – alates brändi hinnapoliitikast edukate turundusstrateegiateni välja. Meid kõnetas aga enim jätkusuutlikkusele pühendatud loeng, kus jagas teemakohaseid mõtteid Mark Dodds, kellel on ette näidata üle kümne aasta rahvusvahelist kogemust nii tarnijate kui tootjatega, nii suhtekorraldajate kui müügiagentidega, ning seda kõike just jätkusuutlikkusele spetsialiseerudes. 

Marki loengus mõjus meile omamoodi äratusena tema konkreetne seisukoht: „I would say it’s impossible to have a garment fully sustainable.“ Mida ta selle all mõtles? Toome välja Marki seitse mõtet jätkusuutlikkusest ning sellest, miks peaks iga disainer mõtlema kaks korda enne, kui end jätkusuutlikuks nimetab.

1. „Jätkusuutlikkus on tänaseks natuke iganenud termin, kuna see võib tähendada väga palju erinevaid asju. Kuigi enamjaolt räägitakse jätkusuutlikkusest toormaterjalide seisukohalt, siis võib üks kaubamärk keskenduda hoopis finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuid muu jätta kõrvale. Või olla jätkusuutlik ainult tootmises, mis ei tähenda, et kõik ülejäänud protsessid seda oleksid.“
2. „Ära ütle lihtsalt, et sinu bränd on jätkusuutlik, vaid selgita, milles see jätkusuutlikkus seisneb – kas toodad kodumaal, kas kasutad ümbertöödeldud materjale, kas kasutad kangareste –, sest kui sa ei selgita, võidakse sulle väga kergesti „rohepesu“ silt külge kleepida,“ ütleb Mark.
3. Mark soovitab kasutada termini sustainability asemel väljendeid low impact või no impact, sest 100% jätkusuutlik ei suuda olla ükski moekaubamärk. Alati on aga brändil võimalik oma protsessid üle vaadata ning valida väiksema mõju ja jalajäljega sammud. „Polüestri kasutamine ei ole jätkusuutlik, kuid disainer saab valida oma toormaterjaliks ümbertöödeldud polüestri, mis on juba väiksema jalajäljega,“ selgitab Mark. 
4. „Organic cottoni kasutamisest täna enam ei piisa väitmaks, et oled keskkonnasõbralik – ainult sellest jääb väheks, et meie moeprügi alla mattuvat planeeti päästa.“
5. Kui on üks asi, mis Marki sõnul on jätkusuutlik, siis on see kangajääkide kasutamine, sest nii hoitakse ära jääkkanga sattumine prügimäele ning sellele antakse uus elu – ehk ei toodeta uut toormaterjali, et sellest omakorda luua uusi kollektsioone.
6. Samas ei usu Mark, et saame täna rääkida ringmajandusest – seda hetkel veel lihtsalt ei eksisteeri. 
7. Ning lõpetuseks ei jäta Mark välja ütlemata karmi tõde: „Kui meie moeturg on nii küllastunud, siis miks üldse tahab üks niinimetatud jätkusuutlik bränd sinna siseneda? Mida saab see bränd pakkuda, mida seni veel pakutud ei ole? Kõige jätkusuutlikum on bränd, mis ei jäta endast ühtegi jalajälge, ehk bränd, mida pole olemas.“ 

Samuti lisab ta, et olgu moeese eetiliselt valmistatud või mitte, tarbima peaksime igal juhul vähem – ning sellega on raske mitte nõustuda.

Eestis toimunud „International Accelerator Programme – Empowering Estonian Fashion Designers“ projekt viidi läbi EAS-i koostöös fashionavanti ja Fashion Scoutiga ning on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Moemärk COS on astumas järgmist sammu oma jätkusuutlikkuse teekonnal. Lisaks sellele, et cos.com veebipoes on sisse seatud COS Resell platvorm, kus saab oma heas korras COSi riietele uued omanikud leida, on COS alustanud ka tasuta kogumisteenusega oma poodides, et anda kantud COSi rõivastele uus elu.

Mida COS kogutud rõivastega teeb? Olenevalt riiete seisukorrast bränd kas taastab need, et neid saaks kasutada COS Restore’i kollektsiooni osana, või võetakse materjalid erinevate ümbertöötlemisprojektide raames taasringlusse. “Otsime praegu lahendusi, kuidas järelejäänud riideesemete kangamaterjali parimal viisil ära kasutada,” seisab brändi teates.

Kuidas kogumisteenus täpsemalt toimib? Tegema ei pea muud, kui jätta oma kantud COS rõivad järgmise poekülastuse ajal mõnele COSi poe töötajale ja COS hoolitseb ülejäänu eest. Lisaks pakub COS tänutäheks 10% allahindlust vastutasuks iga toodud riidetüki eest. Uuri lisa siit. 

Kas oled mõelnud, kust on pärit riided, mida müüakse teise ringi poodides? Kirbuturu tüüpi poodidega on asi pisut selgem – sinna saab igaüks rentida endale koha ning enamasti on rõivad pärit lähedal elava inimese riidekapist. Fashion Revolution Estonia uuris aga teise ringi ja vintage riiete müümisega tegelevatelt poodidelt, kuidas nende müügiartiklid nendeni jõuavad. Lisaks uuriti, kas ja millega desinfitseeritakse saabunud rõivaid ning mis saab müümata jäänud kaubast. Seda eesmärgiga innustada kõiki küsima: #kustmuriidedpäriton?

Kolmest küsimusest koosneva uurimuse saatis Fashion Revolution Estonia 17 poele. Neile vastas 10 erinevat teise ringi või vintage poodi. Nende vastustest selgus mitmeid aspekte, mis neid ärimudeleid eristavad. Esmalt on oluline erinevus kauba poodi jõudmise osas. Kui teise ringi poed saavad põhiliselt riided niiöelda meilt endilt ehk neist kottidest, mis erinevatesse kogumispunktidesse viime, siis vintage poed on põhiliselt hand-picked valikuga. See tähendab, et poepidaja või mõni koostööpartner käib riideid ise valimas. Rõivaid tuuakse peamiselt Euroopast, kõige enam mainiti just Itaaliat ja Hollandit. Samas leidus ka neid, kes käivad kaupa otsimas hoopis siin, kohalikes teise ringi poodides. Kui ühelt poolt on selline eraldi kauba valimine kergelt eksklusiivse hõnguga, siis kahjuks ei ole meile teada näiteks nende Itaaliast ostetud rõivaste tegelik päritolu. Samas ka teise ringi poodide vastustest võis välja lugeda, et natuke tuleb kaupa ka mujalt, õnneks enamasti lähedalt – Soomest, Poolast, Leedust, Rootsist. Samuti on neist riikidest tulev kaup kogutud samasugusel põhimõttel nagu meil toimivad kogumispunktid. Kui aga müügiartiklite päritolu loetelu kokku panna, saab juba kuus riiki. Kas teise ringi kaup reisib siiski ehk liiga palju? 

Olgu reisimise rohkusega kuidas on, aga vähemalt võib olla kindel, et nii teise ringi kui vintage poodides müüdav kaup on võrdlemisi kvaliteetne. Mõlema puhul toimub eelnevalt põhjalik sorteerimine ning ka kogumispunktidesse saabunud kaup on pigem hea kvaliteediga. Mida see tarbija kohta ütleb? Kas ostame päriselt kauakestvat kvaliteetset kaupa ja annetame hiljem või kanname toodet üksikud korrad, mistõttu on see teisele ringile jõudes peaaegu uus? Süda on mõlemal juhul rahul, aga mõtlemisainet siin siiski on. 

Poodidesse jõudvate rõivaste desinfitseerimise osas tekkis kahe poetüübi vahel taas suurem erinevus. Teise ringi poodides pestakse saabunud asju pigem harvem, enamasti juhul, kui ese seda tõesti väärt on. Põhjus, miks kogu kaupa läbi ei pesta, on saabuvate asjade kogus. Poodidel pole enamasti võimekust sellises koguses riietele põhjaliku pesu rutiini läbi viia. Samuti pole EU siseselt riietele desinfitseerimise nõuet. Vintage poodide puhul joonistus välja, et tooteid pigem pestakse rohkem läbi või on need juba varasemalt desinfitseeritud. Kõik vastanud vintage poed tõid välja, et kogu müüki minev kaup saab läbi aurutatud. Ühe vastaja puhul paistis silma eriti eeskujulik desinfitseerimiskava, kus rõivatöötlus jagunes vastavalt materjalile ning eseme seisukorrale. Erinevaid materjale pestakse kas masinaga või käsitsi, osa esemeid viiakse keemilisse puhastusse, villaseid rõivaid ka külmutati ning kõik riided triigitakse või aurutatakse. 

Mis saab müümata kaubast? Selgus, et nii teise ringi poodides kui vintage poodides jääb kaupa müümata väga vähe. Teise ringi poodides, kus kauba maht on suurem, müüakse ära pea 95% kaubast ja vintage poodide väiksema mahu osas mängib rolli eksklusiivsus, mis aitab samuti suurema osa toodetest ära müüa. Vintaaž-poed käsitlevad seisma jäänud riideid erinevalt – osa viiakse taaskasutuspoodidesse, hooajaline kaup võib jääda aga ka lattu uut aastat ootama. Sarnast hooajalist ringlust võis ka teise ringi poodide vastustest välja lugeda. Nii teise ringi kui vintaaž-poed suunavad mingi osa kaubast ka heategevusse, annetades varjupaikadele, lastekodudele, erinevatele programmidele. Teise ringi poodide puhul kerkisid esile ka koostööd erinevate disainerite, õppeasutuste ja materjalide taaskasutuse organisatsioonidega. Mõlemad poesuunad korraldavad kauba realiseerimiseks ka erinevaid soodusmüüke või on välja pannud eraldi eriti soodsa hinnaga toodete kasti. Ka toodi välja, et isegi müügikõlbmatule esemele püütakse enne ära viskamist leida kasutuskoht. Kuigi ära visatavat tekstiili tekib, võib vastuste seast välja lugeda, et kogused on marginaalsed ning omalt poolt tehakse enne kõik, et prügimäele jõuaks tõesti nii nii vähe, kui võimalik. 

Fashion Revolution Estonia tänab küsitlusele vastanud poode: Humana, Uuskasutuskeskus, Sveta Vintage, Hilpster, Kastani Leiunurk, Punane Ristik, Metsvintage, Kleidipuhvet ja teised.

Fashion Revolution on rahvusvaheline moeaktivismile suunatud organisatsioon, mis sündis kümme aastat tagasi, mil Bangladeshis varises tootmishoone Rana Plaza, ning mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. Tol hetkel sai selgeks, et moetööstus peab hakkama kasumi kõrvalt rohkem väärtustama inimesi ja planeeti. Eesti tiim ühines liikumisega paar aastat tagasi, olles tänaseks päevaks juba 1/88 osa rahvusvahelisest Fashion Revolution organisatsioonist. Fashion Revolution Estonia seisab tugevalt puhtama, turvalisema, eetilisema, läbipaistvama ja jätkusuutlikuma moetööstuse eest. Fashion Revolution Estonia eesmärgiks on harida oma jälgijat ning innustada teda tegema igapäevaselt targemaid ja keskkonnasäästlikumaid valikuid. Jälgi Fashion Revolution Estonia tegemisi Instagramis.