Möödunud aasta juulis toimus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, fashionavanti ja Fashion Scouti agentuuride ellu äratatud ja spetsiaalselt eesti disaineritele suunatud koolitus „International Accelerator Programme – Empowering Estonian Fashion Designers“. Esimest korda toimunud koolitus osutus nii menukaks, et tänavu jaanuaris otsustati seda korrata. 

Koolitussessioonidel oli eesti disaineritele kuulamist erinevatel teemadel – alates brändi hinnapoliitikast edukate turundusstrateegiateni välja. Meid kõnetas aga enim jätkusuutlikkusele pühendatud loeng, kus jagas teemakohaseid mõtteid Mark Dodds, kellel on ette näidata üle kümne aasta rahvusvahelist kogemust nii tarnijate kui tootjatega, nii suhtekorraldajate kui müügiagentidega, ning seda kõike just jätkusuutlikkusele spetsialiseerudes. 

Marki loengus mõjus meile omamoodi äratusena tema konkreetne seisukoht: „I would say it’s impossible to have a garment fully sustainable.“ Mida ta selle all mõtles? Toome välja Marki seitse mõtet jätkusuutlikkusest ning sellest, miks peaks iga disainer mõtlema kaks korda enne, kui end jätkusuutlikuks nimetab.

1. „Jätkusuutlikkus on tänaseks natuke iganenud termin, kuna see võib tähendada väga palju erinevaid asju. Kuigi enamjaolt räägitakse jätkusuutlikkusest toormaterjalide seisukohalt, siis võib üks kaubamärk keskenduda hoopis finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuid muu jätta kõrvale. Või olla jätkusuutlik ainult tootmises, mis ei tähenda, et kõik ülejäänud protsessid seda oleksid.“
2. „Ära ütle lihtsalt, et sinu bränd on jätkusuutlik, vaid selgita, milles see jätkusuutlikkus seisneb – kas toodad kodumaal, kas kasutad ümbertöödeldud materjale, kas kasutad kangareste –, sest kui sa ei selgita, võidakse sulle väga kergesti „rohepesu“ silt külge kleepida,“ ütleb Mark.
3. Mark soovitab kasutada termini sustainability asemel väljendeid low impact või no impact, sest 100% jätkusuutlik ei suuda olla ükski moekaubamärk. Alati on aga brändil võimalik oma protsessid üle vaadata ning valida väiksema mõju ja jalajäljega sammud. „Polüestri kasutamine ei ole jätkusuutlik, kuid disainer saab valida oma toormaterjaliks ümbertöödeldud polüestri, mis on juba väiksema jalajäljega,“ selgitab Mark. 
4. „Organic cottoni kasutamisest täna enam ei piisa väitmaks, et oled keskkonnasõbralik – ainult sellest jääb väheks, et meie moeprügi alla mattuvat planeeti päästa.“
5. Kui on üks asi, mis Marki sõnul on jätkusuutlik, siis on see kangajääkide kasutamine, sest nii hoitakse ära jääkkanga sattumine prügimäele ning sellele antakse uus elu – ehk ei toodeta uut toormaterjali, et sellest omakorda luua uusi kollektsioone.
6. Samas ei usu Mark, et saame täna rääkida ringmajandusest – seda hetkel veel lihtsalt ei eksisteeri. 
7. Ning lõpetuseks ei jäta Mark välja ütlemata karmi tõde: „Kui meie moeturg on nii küllastunud, siis miks üldse tahab üks niinimetatud jätkusuutlik bränd sinna siseneda? Mida saab see bränd pakkuda, mida seni veel pakutud ei ole? Kõige jätkusuutlikum on bränd, mis ei jäta endast ühtegi jalajälge, ehk bränd, mida pole olemas.“ 

Samuti lisab ta, et olgu moeese eetiliselt valmistatud või mitte, tarbima peaksime igal juhul vähem – ning sellega on raske mitte nõustuda.

Eestis toimunud „International Accelerator Programme – Empowering Estonian Fashion Designers“ projekt viidi läbi EAS-i koostöös fashionavanti ja Fashion Scoutiga ning on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Estonian Fashion Festival, Riga Fashion Week ja Sustainable Fashion Week Vilnius ühendavad jõud, et viia Baltikumi jätkusuutlik mood 2027. aasta veebruaris Kopenhaagenisse. Kolmepäevane SUSTAINABLE FASHION BALTICS toimub 2.–4. veebruaril Copenhagen Fashion Weeki ajal ning toob rahvusvahelise publiku ette 12 Eesti, Läti ja Leedu disainerit.

Rahvusvaheline koostööprojekt SUSTAINABLE FASHION BALTICS ühendab esmakordselt kolm Baltikumi tunnustatud moeplatvormi, et tutvustada Eesti, Läti ja Leedu kaasaegset moedisaini ühise piirkondliku tervikuna. Projekt sündis Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös ning seda toetab Baltic Culture Fund.

Kopenhaagenis toimuv väljapanek asetab Baltikumi moe rahvusvahelisse konteksti ajal, mil linna on koondunud moevaldkonna professionaalid, rahvusvaheline press, ostjad ja loovsektori esindajad üle maailma.

„Baltikumis sünnib väga tugeva autorikäekirjaga mood, mille puhul jätkusuutlikkus ei ole sageli eraldiseisev märksõna, vaid loomulik osa disainiprotsessist, materjalivalikutest ja tootmisviisidest. Meie eesmärk on luua Eesti, Läti ja Leedu disaineritele rohkem võimalusi jõuda oma koduturust kaugemale ning näidata Baltikumi rahvusvahelisele moemaastikule ühise, tugeva ja omanäolise loovpiirkonnana,“ ütleb Estonian Fashion Festivali tegevjuht Key Külaots.

SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi valitakse kokku kuni 12 disainerit – neli igast Balti riigist. Kandideerima on oodatud nii alustavad kui ka juba tegutsevad moedisainerid, kelle loomingut iseloomustab tugev loominguline identiteet ja läbimõeldud lähenemine jätkusuutlikkusele. Valiku tegemisel hinnatakse kollektsiooni kvaliteeti, disaineri loomingulist käekirja, kandideerimisel kirjeldatud jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kollektsiooni sobivust ühisesse kureeritud väljapanekusse. Iga väljavalitud disainer esitleb Kopenhaagenis ligikaudu 15–20 rõivaeset või disainiobjekti ning osaleb kolmepäevases programmis.

SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi saavad kandideerida Eesti, Läti ja Leedu disainerid kuni 15. oktoobrini 2026. Väljavalitud disainerid kuulutatakse välja hiljemalt 3. novembril 2026.

Kandideerimisvormi ja täpsema info leiad siit.

Kestliku moe lipulaev Estonian Fashion Festival (EFF) on pälvinud rahvusvahelise A Greener Future sertifikaadi, millega tunnustatakse maailma kõige jätkusuutlikumaid üritusi. EFF on esimene Baltimaade moefestival, mis on sellise tunnustuse saanud.

„Mul on siiralt hea meel, et meie aastatepikkune töö on saanud sellise rahvusvahelise heakskiidu,” rääkis Estonian Fashion Festivali juht Key Külaots. „Meie eesmärk on kujundada Eesti moekultuuri aina jätkusuutlikumaks – seame selleks kriteeriumid disaineritele ning viime sama põhimõtet ellu ka festivali enda korralduses. Nüüd saame kinnitada, et järgime sama kõrgeid standardeid ka ise.”

EFF sai rohesertifikaadi juunis Tartus toimunud festivali eest, mida hindas koha peal A Greener Future (AGF) rahvusvaheline sõltumatu komisjon. Hindajad märkisid, et selle aasta moefestival oli väga hästi korraldatud ja ületas ootusi keskkonnateadliku üritusena. Kokku jagati EFFile hindeid 12 kategoorias. Parimad tulemused sai moefestival  jäätmete vähendamises, materjalide korduvkasutuses, keskkonnahoidliku liikumise soodustamises, koostöös kohaliku kogukonnaga ning festivali kestlikkus juhtimises ja süsteemses korralduses.

Hindajatele avaldas muljet EFFi meeskonna aastaringne pühendumus ning panus Eesti moekultuuri üldisesse kujundamisse. „Meie keskkonda hoidvad tegevused ei piirdu ainult kolme moeetenduse korraldamisega juunis,” rääkis EFFi jätkusuutlikkuse juht Maria Kristiin Peterson. „Soovime pakkuda platvormi, kus kestlikkus on loomulik osa kogu aastast. Selleks oleme loonud näiteks „Moesõbra ABC“ juhise, korraldame Greenery seminari ning salvestame aastaringselt podcaste, mis aitavad publikul kestliku moe teemadega sügavamalt suhestuda,” täiendas Peterson.

AGFi raamistik loodi 2007. aastal maailma esimese festivalide ja ürituste jätkusuutlikkuse standardina. Seda on kasutatud sadade ürituste ja toimumispaikade juhendamiseks, hindamiseks ja sertifitseerimiseks üle kogu maailma, pakkudes sõltumatut auditit ja välist kontrolli. Hindamine hõlmab põhjalikku analüüsi valdkondades nagu juhtimine, keskkond, kogukond, transport, energia, hanked, toitlustus, jäätme- ja veemajandus, väline mõju ning süsinikujalajälg.

Teiste seas on AGFiga sertifitseeritud Primavera Sound (Hispaania), Roskilde (Taani), Sziget (Ungari) muusikafestivalid ja sündmuspaikadest Abba Voyage ja The O2 areenid (ÜK). Baltikumis on AGF sertifikaadi saanud nüüdseks kaks üritust: Estonian Fashion Festival ja I Land Sound.

Järjestikku juba üheksas Estonian Fashion Festival toimub Lõuna-Eestis 11-13. juuni 2026.