Kui olete Max Mara mantlitega lähemat tutvust teinud, siis tõenäoliselt on teine jäänud kõrva sõnapaar “Max Mara duubel”. Mida see tähendab ning miks see nii eriline on? Lubage, me selgitame.
Lihtsamalt öeldes tähendab duubelmantel seda, et kaks kangakihti on omavahel ühendatud – terve mantli ulatuses – ilma nähtava lõngata. Esmapilgul võib jääda mulje, et tegemist on tavalise õhemat laadi voodrita mantliga, kuid see ei saaks olla tõest kaugemal. See Max Mara tehnoloogia ei vaja voodrit just seetõttu, et topeltkanga lahendus hoiab väga hästi sooja – eriti, kui tegemist on näiteks villakangast mantliga. Lisaks teeb sellise mantli unikaalseks seegi, et iga mantli kõik servad on viimistletud käsitsi. Seega, läheb mantli valmimisse omajagu ka rätsepatööd Max Mara parimatelt meistritelt. Täpsemalt 35 kuni 40 käsitsi tehtud pistet 10 sentimeetri kohta.
Duubelkanga lahendust on Max Mara kasutanud juba aastaid – nendestki on selle ajaga kujunenud moemärgi ikoonid. Igal hooajal annab Max Mara välja erineva lõike, pikkuse ning värvitooniga duubelmantleid, millest iga soovija saab endale just sobiva leida – olgu sooviks rangemalõikeline business woman tüüpi mantel või vabamalt langev ülesuuruses eksemplar. Samas suudab moemärk needki moehooaja laineid jälgivad mantlid luua sellised, et need oleksid ajatud ning sobiksid ideaalselt kanda ka aastate pärast. Ning see teebki Max Mara moemärgi just mantlite vallas legendaarseks – aastatepikkune kogemus, unikaane tehnoloogia ning see seletamatu X-faktor, mis muudab just selle moemärgi mantlid vastupandamatuks.
Heida pilk peale Max Mara erinevatele duubelmantlitele allolevas galeriis ning tutvu valikuga Max Mara Tallinna esinduskaupluses Pärnu mnt 8 ja Weekend Max Maras kaupluses Harju tn 6!
*Artikkel on valminud koostöös Max Mara esinduskauplusega Eestis (Pärnu maantee 8, Tallinn).
Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.
Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.
2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.
Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.
Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.
Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.
Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.