Foto: Sander Rebane
Mick Pedaja sõnul mängisid albumi sünni juures olulist rolli sulailmad. „Mind inspireerisid sulailmad, mida sel talvel oli omajagu. Kord jää sulas ning siis jälle jäätus. Kuna ma pildistan väga palju, siis olid droonivaated Soomaa luhtadelt ja Pärnumaa rannikutel imelised. Talv on üks mu lemmikuid aastaaegu just selle vahelduse poolest. Usun, et keskkond, kus me elame, inspireeribki meid, paneb looma ja tundma rahu,“ selgitas Mick.
Pedaja sõnas, et ta katsub oma kuulajatele truuks jääda, mistõttu on albumil kõlavate lugude helijoon ja rütm fännidele juba tuttavad. „Albumil olevad lood on paljuski pühendatud Angeeliale, perele, sõprusele. Endiselt tuleb inspiratsioon loodusest, sisekaemuste lahendustest, avastamise rõõmust, kitarride helidest ja erinevatest helimaastikutest. Sel albumil on tavalisest rohkem instrumentaalmuusikat,“ rääkis Mick.
Muusiku enda lemmiklugu uuelt albumilt on „Juusteni vees“. „Meie bändi basskitarrist ja helilooja Karl Tammaru mängis sellele väga ilusa bassirea, mis muutis loo täielikult. Usun, et muusikas on bassisagedustel alati oma suur roll, mis muudab muusika nauditavamaks. Ma olen suur basside – nii sündibasside, fretless basside, tavalise basskitarri kui ka kontrabassi – fänn. Lugu ise jutustab ajast, kus me abikaasa Angeeliaga kohtusime ning räägib rännakust Lahemaa metsade vahel.“
Viimasel ajal on Mick pühendunud ka fotograafiale ning filmimuusikale. Tema sõnul on filmimuusika osa tema kui autori loomingust. „Eks filmitegija tavaliselt pöördub minu poole mõttega saada just sellist kõla oma filmile nagu on ka minu muusikal. Kuid mulle meeldivad ka väljakutsed, näiteks action-, triller- või draamafilmidele muusika loomine on omamoodi põnev. Nii saab end proovile panna ning leida uusi muusika tahke, mis ka end üllatab,“ usub ta.
Uus album on kuulatav Fairmus voogedastusplatvormil.
Värske laul on südamlik katse hoida kinni nendest hetkedest, mis mööduvad liiga kiiresti, just nagu suvi. “Kõik maailma pumpkin spice latte’d ja hubased kaminatulede virvendused ei suuda tegelikult seda fakti muuta, et suves on midagi erilist,” kirjeldab Daniel. “Midagi jääb meist alati maha, kui suvi läbi saab. Seda tunnet oligi vaja laulu sisse püüda. Austraalia reis ja soojus oli otsa saamas ja kohe-kohe saabuv “kampsuni ilm” ei vaimustanud mind eriti. “Following the Coast” on pea faustilik igatsus, et ilusad hetked püsiksid natukene kauem ja laseksid end aina veel nautida.”
Laulu loovad rahulik tempo ja ruum, mis laseb igal fraasil hingata. “Stuudiosse jõudes tundsin end Calvini ja Bri-ga kohe koduselt. Ostsin nad kohe Eesti šokolaadiga ära ja hakkasime vaikselt pihta. Laulu kõlast on selgelt tunda, et Austraalias käivad asjad teistmoodi ja kiiret ei ole kuhugi,” lisab ta.
Singlit saadab väga isiklik ja üleni suvenostalgiat täis muusikavideo, mis on justkui väike aknake Danieli pärisellu. Videos on režissöör Markus Mäemets jäädvustanud Danielit koos abikaasa Eleri ja nende kolme tütrega ning nende koosviibitud hetki mererannas ja looduses, kus pere ühiselt puhkust nautis.
„Loo kirjutamise ajal olin olukorras, kus mul ei olnud muusikas peale Eesti Laulu pikalt inspiratsiooni olnud. Artistina on see üsna ebamugav tunne, aga selle looga sain väljendada, et mul on oma tee ja oma aeg kõige tegemiseks,“ räägib An-Marlen uue singli tagamaadest. Singli teises salmis on peidus ka ootamatu seik laagrist. „See on pühendatud poistebändi triibupasta solistile Didile, kes mulle kogemata purgitäie õlut peale pillas. Ka sellistest hetkedest võib inspiratsiooni leida,“ lisab ta.
Singel “trügige must mööda” sai talletatud ka visuaalsesse meediumisse, mis on osaliselt kummardus arhitektuurilistele vaatamisväärsustele. “Musavideo tegime koos Jaan Sinka ja Henry Pareloga, kellega refereerisime Pablo Escobari meemi,” lisab An-Marlen.
Uue singli esitluseks annab An-Marlen oma tänavuse ainsa autorikontserdi, mis toimub neljapäeval, 2. oktoobril Von Krahli kontserdisaalis. Pileteid saab soetada Piletitaskust.
