Loetud päevade pärast leiab Kiievis, Mercedes-Benz Kiev Fashion Daysil aset eesti värskeimat disaini tutvustav moeetendus, millest võtab osa neli moeloojat. Meile tundus seega igati kohane neid nelja disainerit lähemalt tutvustada või siis nende käe all valmivate brändide põhitõed üle korrata. Ning valgustada lugejaid sellestki, mis Kiievi moenädalal veel toimuma hakkab.

August on 2014. aastal loodud rõivabränd, milles ühinevad looduslikud kangad ja innovaatiline rõivadisain ning mis on pälvinud nii kodumaiste tarbijate kui ka Eesti Moedisaini Liidu tunnustuse. Augusti looja on eestlannast rõivadisainer Äli Kargoja, kes omandas moedisainihariduse Pariisis Studio Berçot moekoolis. Pärast töötamist Nicolas Andreas Taralise ning Maison Martin Margiela ateljeedes naasis Äli 2014. aasta märtsis kodumaale, et viia ellu oma visioon kaunist rõivadisainist.

Bränd Triinu Pungits ei keskendu hetketrendidele ega ühiskonnas valitsevatele reeglitele. Disainer Triinu Pungits teeb seda, mis tuleb seest ning lähtub tema sisemaailma vaadetest ja arusaamadest. Talle on oluline omas tempos liikumine, isiklik tahe ja ambitsioon ning tema soov on pakkuda omapära ja originaalsust, kõrget emotsiooni ja üllatust, kiiksu ja sammujagu eespool olemist, põhjendatud ja teadlikku materjalikasutust ning teostusviise. Olulisel kohal on kangastele loodud disainmuster, värvid ning originaalne rõivadisain. Triinu Pungitsa looming on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu sellistes väljaannetes nagu Vogue Italia, British Vogue ja Glamour.

Kristel Kuslapuu on lõpetanud Tallinna Tööstushariduskeskuse rätsep/stilisti eriala, õppinud Stockholmis Konstfackis tekstiili erialal, läbinud praktika Rootsi ühe juhtiva kontseptuaalse moebrändi Back juures ning hetkel on tal käsil viimane aasta moedisaini erialal Kunstiakadeemias. Tuntust on moelooja kogunud pigem kudumidisainerina, ent uudishimu viib tema loomingu ka kunsti muudele jahimaadele. Skulptuursed, suured, pehmed vormid on Kuslapuu loomingule väga omased, samuti flirt edevate värvide ja julgete mustritega. „Mood läbi iroonia ja klišeede, mis ei pea õigustamiseks ja enese mugavalt tundmiseks endale sugu valima,” kirjeldab disainer oma loomingut.

KÄT brändi taga seisab disainer Kätlin Kikkas, kelle käekiri on viimase paari aasta jooksul kohalikul moemaastikul esile tõusnud julgete joonte, ent ajatut naiselikkust ja puhtust kandva olemusega. Kätlin Kikkast ajendas brändi looma eelkõige kirg. Juba lapsepõlves alanud huvi moe vastu saadab disainerit tänaseni. Soov leida õige viis, aeg ning omanäoline eesmärk, milleni oma looming viia, on Kikkase jaoks pidev ja nauditav protess. „Kaks aastat tagasi leidsin moedisainis oma tee, et luua jätkusuutlik disain Eesti naisele, kes soovib tootest rohkemat kui paari kandmiskorda ja luitunud kangast. Soovisin luua rõiva, mida naine saab kanda uhkusega ning millega kaasneb lõbusus, sest KÄT disaini saab kanda erineval moel ja puhkudel. Mul on alati olnud eesmärk luua toode, mis asendab kapis kolme teist riideeset,” kirjeldab brändi autor Kikkas.

Olgu ka lisatud, et nii August kui ka KÄT on olnud nomineeritud Hõbenõela ning Kristel Kuslapuu Kuldnõela tiitlile. Triinu Pungits pälvis Hõbenõela 2014. aastal.

Uurisime fashionavant moeagentuuri esindaja Piret Rätsepa käest, kes antud ettevõtmist veab, kuidas kujunes just selline disainerite valik.

Meie soov oli näidata Eesti andekaid disainereid, kes eristuvad massist ning kelle esteetika ühtib meie endi omaga. Külastasime MBKFD 2016. aasta septembris ja nägime, kui tähtis on kokku panna grupp disainereid, kes oleksid kõik tugevad ja omanäolised, kuid ei konkureeriks üksteisega. Augusti ja Triinu Pungitsaga töötame igapäevaselt ning nemad olid meie esimene valik. Otsisime neile juurde disainereid, kes lisaksid grupile väärtust nii, et moodustuks tervik.

Samuti pärisime, mis lisaks moeetendusele Kiievis disainereid ees ootab.

Lisaks moeetendusele pannakse disainerite looming välja MBKFD x Fashion Scout showroom’is, kus saavad disainerite loominguga tutvuda ka need, kes ehk moeetendusele ei jõudnud. Lisaks on kokku lepitud nii enne kui ka pärast moeetendust intervjuud kohaliku raadiojaama ja telekanaliga. Samuti soovib enne show’d teha Eesti disaineritest loo Ukraina portaal FW-Daily. Kuna Kiievi moenädalat kajastab ka rahvusvaheline press eesotsas paljude mainekate moeajakirjadega, nagu Vogue Italia, Vogue Russia, British Vogue jpt, ning külastab mitmeid sisseostjaid üle maailma, siis loodame, et disainerid saavad nii rahvusvahelist kajastust kui ka häid ja kasulikke kontakte tulevikuks.

Eesti disainerite ning Portail.ee osavõttu Mercedes-Benz Kiev Fashion Days üritustel toetavad Nordica, Eesti Suursaatkond Kiievis ning moeagentuur fashionavant.

23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile. Juba 11. korda tähistatakse Eesti disaini päeva, mille raames kutsub Eesti Disainerite Liit üles tutvuma disainiharidusega, uudistama avatud stuudiotes, osalema töötubades ning märkama enda ümber Eesti disainerite loomingut. 

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”

Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.

Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.

Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2. 

Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.

Tutvu programmiga siin! 

Eesti disainkudumite bränd Ärni Blum avas hiljuti Telliskivi Loomelinnakus oma esimese minimalistlikult luksusliku stuudiopoe. “Tagasi vaadates pean end aegajalt näpistama, et mõista, kui suureks Ärni tänaseks kasvanud on,” ütleb Portailile oma teekonda jagav moemärgi looja ja disainer Johanna Paiste.

Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.

Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni

Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.

Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”

NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.

Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon

Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.

Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”

Kuldse kesktee otsingul

Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.

Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.

Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.

Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.