Marit Ilison on kutsutud osalema mainekale 38. korda toimuvale Hyères moe- ja fotograafiafestivalile Lõuna-Prantsusmaale Villa Noailles’sse, mis tähistab tänavu oma 100. sünnipäeva. Juubeli puhul on üks festivali näitustest „Garde-Robe(s)“ pühendatud villa ekstsentrilisele loovhingest perenaisele Marie-Laure de Noailles’le, keda on peetud 20. sajandi üheks olulisemaks ja mõjukamaks kunstipatrooniks ning kelle ringkonda kuulusid teiste seas näiteks Salvador Dalí, Jean Cocteau, Man Ray ja Luis Buñuel. 

Marit Ilisonil paluti kujutleda, kuidas võiks riietuda avangardset rõivakunsti armastanud Marie-Laure Noailles tänapäeval. Ilison valmistas näituse tarbeks komplekti mustrilistest toon-toonis harmoneeruvatest mantlist ja liibuvast šenillnarmastega ehitud pükstükist. Mantli jaoks kasutatud puuvillane kaamelikarva šenill-žakaardkangas pärineb Ilisoni arhiivist ning oli esmaselt 2017.aastal loodud eritellimusena mainekale luksuspoele Matchesfashion.com. „Mul on hea meel, et see eksklusiivne mõte ja muster elavad nüüd kaua ühes ainulaadsemas moearhiivis maailmas,“ ütleb disainer. Kutsutud loojate seas on näitusele veel kostüümid loonud näiteks Chaneli, Viktor & Rolfi, Lanvini ja Schiaparelli moemajad. 

Ilison osales oma kollektsiooniga Longing For Sleep Hyères’i moevõistlusel 2014. aastal ning on seejärel mitmeid kordi osalenud festivali showroom’ides. Moemaailma ühes olulisimaks ja oodatumaks uue talendi kasvulavaks peetava festivali presidendiks on Hermés’ moemaja endine loovjuht, brändi petit h asutaja ja Ilisoni loomingu asutaja Pascale Mussard, suurimad toetajad teiste seas Chanel ning Prantsuse Kõrgmoeföderatsioon. 

Näitus Villa Noailles’s jääb avatuks 14. jaanuarini 2024 

Marit Ilisoni keep kollektsioonist Longing For Sleep on 6. novembrini 2023 väljas ka Marseille’s MUCEM muuseumis kõrgmoenäitusel „Fashion Folklore“. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.