“See on justkui jätk mu eelmisele lühialbumile, omamoodi armastuslaulude kogumik, aga mitte võibolla päris selle nurga alt, mida esialgu ootaks,” sõnab Maris. “Tahtsin plaadile püüda mitte ainult serenaadi laulmise hetked, vaid kõik, mida võib tunda armastuse otsingutel: mis võib vahel valesti minna, milliseid sekeldusi võib ette tulla… Ja kui veab, siis ehk jõuab ka õnneliku lõpuni.”
EP avaldamise aega kommenteerib laulja nii: “Otsustasin selle küllaltki sooja kõlaga reliisi jätta just novembrisse, kuna märkasin, et sügisel on artistidel ja plaadifirmadel kombeks rohkem melanhoolset muusikat välja panna. Kuigi teatav kurblik-mõtlik olek sobib justkui väga hästi praeguse kaamose taustaks, siis mulle tundub, et tihti tõmbab see energia ja meeleolu liiga pikaks ajaks alla – muusika on ju väga efektiivne emotsioonide võimendaja. Ja tahan anda omapoolse panuse, et me parasvöötme elanikena ei jääks liiga kauaks oma nukrusesse istuma.”
Albumi esitluskontsert toimub 27. novembril Fonoteegis, kus Maris Pihlap esitab värsket materjali uue DJ-seti ja live-kontserdi hübriidiga. Õhtut alustab ja pikendab Nigeeriast pärit DJ Smol.
Kuula uut albumit Spotifyst!
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.