Mari Adamsoni nimelise parima tekstiilitudengi stipendiumi laureaat 2024. aastal on bakalaureusetaseme lõpetaja Kristina Oja.

Kristina jookseb mööda avastuste radu. Ta kummardub traditsiooniliste oskuste järele ja sirutub uuenduslike lahenduste poole. Ta seob põlvkondade vahel tähenduste niite, loeb kogemuste valgel oleviku kaarti ja keerutab tuleviku värvilist kaleidoskoopi.

“Kui küsitakse, mida täna teen, vastan ilmselt, koon,” sõnab laureaat. “Kudumine on abivahend, mis juhib mind läbi eksistentsi kaardistamata territooriumide. See on viis leida ennast üles selles kiires elutempos, kus vaevu jõutakse uurida lähedastelt, kuidas neil läheb. Maailm, kus ma elan, on täis erinevate tekstuuride, toonide ja funktsioonidega isikupäraseid materjale, mis inspireerivad mind iga päev looma ja avastama midagi uut.“

Oja bakalaureusetöö “Ma olin kadunud” on inspireeritud perekonna ajaloost ja kirest masinkudumise vastu. Fotod vanavanematest, kellega Ojal ei olegi võimalust olnud kohtuda, on andnud tõuke katsetusteks masinkudumise tehnikas, mille tulemusel sündis isikupärane rõivakollektsioon.

Lõputööna valminud kollektsiooniga astus Kristina Oja üles teisipäeval toimunud ERKI Moeshow’l.

Vaata selle kollektsiooni lummavaid kaadreid galeriist!

Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakond jagab õppetöös edukale ja loominguliselt aktiivsele tudengile Mari Adamsoni nimelist stipendiumit alates 1998. aastast ehk käesoleval aastal juba 27. korda. Tunnustus on mõeldud õppetöös häid tulemusi saavutanud aktiivsele tekstiilitudengile.

Kodumaise ehtemärgi SOMA uus hõbeehete kollektsioon “BLOOM” võtab lähtepunktiks õitsemise – mitte niivõrd hooajalise motiivina, vaid mõttena uuesti alustamisest. Kollektsiooni sõrmustes ja kõrvaehetes kordub seitsme kroonlehega võlulille kujund, mille juured ulatuvad SOMA asutaja Sofia Halliku lapsepõlve. 

„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“ 

Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.

Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.

„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.

Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.

Augustis Torontos toimunud Eesti disainiprogramm UPMADE IN.EE on saanud endale uue visuaalse peatüki. Circular Threads sündmuse raames toimunud live-moefotosessioonil jäädvustas New Yorgis tegutsev fotograaf Mauricio Zelaya valiku Eesti disainerite loomingust.

Kui UPMADE IN.EE näitus tõi Toronto publiku ette ligi 40 Eesti disaineri tööd, siis fotosessiooniks kureeriti sellest eraldi moeseeria, kus kohtuvad rõivad, ehted, kudumid, jalanõud ja aksessuaarid. Kaamera ette jõudsid kodumaised disainerbrändid CAROLXOTT, Tijn Nelemans, Oksana Tandit, Reet Aus, Studio Luks, Karlotta Design, Studio Annreal, Lentsius, Liina Viira, Eve Hanson Design, Anneli Tammik Jewellery, Piret Loog, Miurio, Kirill Safonov ja Nons Barefoot.

Torontos kohapeal valminud fotoseeria ei olnud tavapärane stuudiovõte – pildistamine toimus publiku ees osana Circular Threads programmist, kus moe kõrval räägiti ringdisainist, tekstiilijäätmetest ja moetööstuse võimalustest vähendada sõltuvust pidevast uute esemete tootmisest.

Zelaya fotodel saavad eri käekirjaga Eesti disainerite tööd ühise rahvusvahelise moeseeria vormi ning näitavad, kui erinevalt võib tänapäeval kestlikku moodi tõlgendada – rekonstrueeritud rõivastest ja upcycling’ust kuni ehete, aksessuaaride ja eksperimentaalsemate siluettideni.

Toronto ei jää fotode ainsaks peatuspaigaks. Circular Threads moeseeria jõuab sügisel Eestisse ning seda esitletakse 28. septembrist 4. oktoobrini toimuva Disainiöö 2026 festivali raames.

Vaata Mauricio Zelaya Torontos jäädvustatud moeseeriat galeriist!