Duo Ruut ehk Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi köidavad rahvusvahelisel maastikul üha enam kirgi. Lisaks erinevatele kontserdisaalidele ja festivalidele on noored talendid tänavu jõudnud valdkonna tippsündmuste programmi. Nii on näiteks Prantsusmaalt pärit muusikatööstuse suurkuju Jean-Louis Brossard, kes veab sealset ning ka kogu Euroopa üht olulisimat esitlusfestivali Trans Musicales, Duo Ruudu loomingust sedavõrd lummatud, et koosseis astub festivalil üles suisa kuue kontserdiga. Aasta algas esinemisega hinnatud festivalil Eurosonic Noorderslag, mis küll paraku sai toimuda vaid digitaalselt. Järgmisel nädalal sõidab aga Duo Ruut Portugali, et anda kontsert maailmamuusika tähtfestivalil WOMEX. Kontserdi salvestab ka Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU), tänu kellele jõuab muuhulgas live novembris Klassikaraadio vahendusel ka kuulajateni Eestis. Ühtlasi oli Duo Ruut tänavu üllatusesinejaks Alexela Kontserdimajas toimunud Jose Gonzaleze kontserdil. Seega on noored artistid rambivalguses nii Euroopas, kui ka laiemalt. Koosseis on alustanud ka koostööd agentuuridega Saksamaa, Austria, Šveitsi ning Prantsusmaa suunal.
Et aga tiheda esinemiskava keskel oma kuulajaid mitte liiga pikaks ootele jätta, on Duo Ruut otsustanud enne olulisi välisreise fänne uue looga kostitada. “Seda lugu on palju küsitud, niisiis otsustasime ta välja panna”, põhjendavad artistid Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi ning tänavad inspiratsiooni eest koosseisu nimega Tintura. “Lisaks sobib see lugu hästi oma meeleolult nii sügisesse kui ka käesolevatesse aegadesse,” lisavad nad.
“Liisa pehmes süles” viib tagasi aastasse 1995, mil eestlased Siberis laulsid õnnetust armastusest ja truuduse murdmisest. “Loos segunevad uus ja vana, inimlikkus ja igatsus, mis tänases kontekstis ning suhetes Venemaaga omandab taaskord uue tähenduse. Usume, et seda lugu on oluline rääkida”, kirjeldavad muusikud.
Duo Ruutu saab Eestis kuulda 3. novembril Theatrumis.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.