Philipp Spillmann on tunnustatud Norra kunstnik, kes on osalenud mitmetel riiklikel ja rahvusvahelistel autoriehte ja -esemete näitustel. Tema töid leiab Bergeni Kunstimuuseumi – KODE, Oslo riikliku kunsti-, arhitektuuri- ja disainimuuseumi, Tromsø Põhja-Norra kunstimuuseumi ning Šveitsis Lausanne’i kaasaegse disaini ja tarbekunsti muuseumi – MUDAC püsikollektsioonidest. 2022. aastal pälvis ta Norra kunstinõukogu 10-aastase stipendiumi tuntud kunstnikele.
Tema näituse “SHELLS JA KAVIAR” teosed on käsitsi graveeritud Põhja-Norra rannikult leitud traalnootade ehk suurte kalavõrkude küljes olevatest poidest, mis on valmistatud naftapõhisest tahkest plastikust. Kunstniku lapsepõlve mälestused rannale uhutud merekarbi aardejahist ning rahvusvahelise naftakompanii nimi ja logo olid inspiratsiooni allikateks, mis ajendasid muutma mereplastijäätmed kantavateks kunstiteosteks. Poide oranž värv seostus kunstnikule Norra kaaviariga (Kaviar).
Carolin Dieler on ehte- ja aksessuaaridisainer, kes elab Saksamaal Kölnis ning on lõpetanud Maastrichti Kunstiakadeemia. Tema töös on kesksel kohal küsimus, kuidas inimkond saaks taas ühenduda loodusega. Dieleri loomingut innustab tema vaimustus ookeani imedest. Näitusel “KORRODEERUNUD” uurib Carolin Dieler inimkonna ja ookeani vahelist suhet. Näitusetööd on mitmete eksperimentide tulemus – Dieler loob uuesti korrodeerunud ehk roostes metalli tekstuuri – visualiseerides seeläbi vee ja inimese omavahelist sõltuvust ning mõju üksteisele.
Andrei Balašov on kodumaine ehtekunstnik, kes viimastel aastatel on töötanud pisiplastika žanris ja tegelenud antropomorfsete vormidega ning eksperimenteerinud valutehnika ja faktuuridega. 1996. aastal pälvis ta Edde Kurreli nimelise Eesti Metallikunstniku auhinna. Tema näitusel “AUTARKIA” saab näha viite isepärast karakterit – käsitööna sündinud valejumalad, kes kutsuvad möödujaid ennast imetlema ja kummardama. Tegelaskujud on valmistatud eelmise aasta vältel mõtiskledes tänapäeva poliitikale. Teoste materjaliks on valatud pronks kombineeritult raudnaeltega.
Ning neljas, Makedooniast pärit ehtekunstnik Mima Pejoska on loomevaldkonnas tegutsenud üle 17 aasta. Pejoska töid iseloomustab multidistsiplinaarsus ja ta armastab ehteid lahata kõigist võimalikest vaatenurkadest. Kunstnik on osalenud paljudel näitustel, sealhulgas Smithsoniani käsitöönäitusel Washingtonis, Savannas, Hongkongis, Taipeis, Atlantas, Berliinis ja Jeruusalemmas. Tema “MULTIVERSUM” näituse teosed seavad kahtluse alla meile tuttava maailma/universumi ja uurivad selle võimalikke seoseid teiste universumitega. Ehted on valmistatud heegeldatud roostevabast terasest, hõbefiligraanist ja töötlemata metallplekis
Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?
Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.
“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”
Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist.
Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.