Foto: Kateriin Rikkeni valgusti | Mardo Männimägi
“Eestit tutvustavate disainerite seas on publikule nii juba ammu tuttavaid nimesid kui ka avastamisrõõmu, samas kui Poola väljapanek pakub suurepärase võimaluse võrrelda kahe riigi kaasaegset disaini, tarbekunsti, maitset ning üldiselt disaini hetkeolukorda,” ütleb näituse kuraator Triin Jerlei. “Kaht näitust ühendab fookus disainil kui protsessil ja loomingul. Esiletõstetud disainerite ja nende loomingu kaudu saab publik ka mõtiskleda valdkonna mitmekesisuse üle, kogedes nii materiaalset kui ka immateriaalset tööd, mis viib eseme sünnini.”
Lisaks ülevaatele Poola ja Eesti disainimaastikust pakub näitus võimalust võrrelda näitusel osalevaid maid ja inimesi riigipiiridest sõltumata. Disain on aja jooksul peegeldanud kultuurilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke muutusi. Naiste mõju ja panus nendesse muutustesse on üha kasvanud. Nad etendavad aktiivsete peategelaste, sõltumatute mängijate ja mõtlejate, mitte muusade ja toetajate rolli. Viimasel kümnendil on teadlikkus ja terviklik mõtlemine muutunud disainiprotsessides tähtsamaks kui efektsed ja lühiajalised sooritusomadused, mida oleme disainis varem näinud.
Poola disainerid on kahtlemata Euroopa disainimaastikku lõimunud ning „Ida-Euroopa disaineri“ või „Kesk-Euroopa disaineri“ tavapärasest sildist vabanenud. Veel kümme aastat tagasi oli Poola endiselt juhtivate disainibrändide alltöövõtja, Poola disaini iseseivsa brändina ei eksisteerinud. Tänapäeval tunnustatakse Poolat kui strateegilist disaini- ja äripartnerit, kes ühendab endas eheda meisterlikkuse, kvaliteedi ja mõistlikud hinnad.
„Maailm läbi esemete. Naised Poola kaasaegses disainis“ on rändnäitus, millega koos korraldatakse igas võõrustavas riigis näitus naistest kohalikus kaasaegses disainis. Eesti on näituse esimene võõrustaja.
Osalevad Poola disainerid: Agnieszka Aleksandra Bar, Alicja Bielawska, Alicja Patanowska, Anna Bera, Izabela Sroka & Julia Cybis, Justyna Popławska, Karina Marusińska, Karina Królak & Patrycja Smirnow, Magda Jurek, Maja Ganszyniec, Malwina Konopacka, Maria Jeglińska Megi Malinowsky, Monika Patuszyńska, Róża Brito, Wiktoria Szawiel.
Osalevad Eesti disainerid: Reet Aus, Raili Keiv, Mare Kelpman, Mariana Laan, Annike Laigo, Kristel Laurits, Krista Leesi, Mari Masso, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Kateriin Rikken, Stella Runnel, Anneli Tammik, Johanna Tammsalu, Johanna Ulfsak.
Näitus jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisis avatuks 25. septembrini.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.
