Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näeb alates 17. juunist näitust „Maailm läbi esemete”, mis vaatleb kahe riigi, Eesti ja Poola, naisdisainerite loomingut. Peale disainerite loodud esemete tutvustab näitus ka disainereid endid, nende mõtteid oma töö olemusest – kokku 33 silmapaistvat naist kaasaegses disainis.

“Eestit tutvustavate disainerite seas on publikule nii juba ammu tuttavaid nimesid kui ka avastamisrõõmu, samas kui Poola väljapanek pakub suurepärase võimaluse võrrelda kahe riigi kaasaegset disaini, tarbekunsti, maitset ning üldiselt disaini hetkeolukorda,” ütleb näituse kuraator Triin Jerlei. “Kaht näitust ühendab fookus disainil kui protsessil ja loomingul. Esiletõstetud disainerite ja nende loomingu kaudu saab publik ka mõtiskleda valdkonna mitmekesisuse üle, kogedes nii materiaalset kui ka immateriaalset tööd, mis viib eseme sünnini.”

Lisaks ülevaatele Poola ja Eesti disainimaastikust pakub näitus võimalust võrrelda näitusel osalevaid maid ja inimesi riigipiiridest sõltumata. Disain on aja jooksul peegeldanud kultuurilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke muutusi. Naiste mõju ja panus nendesse muutustesse on üha kasvanud. Nad etendavad aktiivsete peategelaste, sõltumatute mängijate ja mõtlejate, mitte muusade ja toetajate rolli. Viimasel kümnendil on teadlikkus ja terviklik mõtlemine muutunud disainiprotsessides tähtsamaks kui efektsed ja lühiajalised sooritusomadused, mida oleme disainis varem näinud.

Poola disainerid on kahtlemata Euroopa disainimaastikku lõimunud ning „Ida-Euroopa disaineri“ või „Kesk-Euroopa disaineri“ tavapärasest sildist vabanenud. Veel kümme aastat tagasi oli Poola endiselt juhtivate disainibrändide alltöövõtja, Poola disaini iseseivsa brändina ei eksisteerinud. Tänapäeval tunnustatakse Poolat kui strateegilist disaini- ja äripartnerit, kes ühendab endas eheda meisterlikkuse, kvaliteedi ja mõistlikud hinnad.

„Maailm läbi esemete. Naised Poola kaasaegses disainis“ on rändnäitus, millega koos korraldatakse igas võõrustavas riigis näitus naistest kohalikus kaasaegses disainis. Eesti on näituse esimene võõrustaja.

Osalevad Poola disainerid: Agnieszka Aleksandra Bar, Alicja Bielawska, Alicja Patanowska, Anna Bera, Izabela Sroka & Julia Cybis, Justyna Popławska, Karina Marusińska, Karina Królak & Patrycja Smirnow, Magda Jurek, Maja Ganszyniec, Malwina Konopacka, Maria Jeglińska Megi Malinowsky, Monika Patuszyńska, Róża Brito, Wiktoria Szawiel.

Osalevad Eesti disainerid: Reet Aus, Raili Keiv, Mare Kelpman, Mariana Laan, Annike Laigo, Kristel Laurits, Krista Leesi, Mari Masso, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Kateriin Rikken, Stella Runnel, Anneli Tammik, Johanna Tammsalu, Johanna Ulfsak.

Näitus jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisis avatuks 25. septembrini. 

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.