Omanimelise rõivabrändi asutaja ja kunstnik Liina Viira on valmis tutvustama oma uut, etnoteemadega mängivat rõivakollektsiooni “ARGI” isikunäituse kaudu Disaini- ja Arhitektuurigaleriis.

Rootsi-Eesti taustaga disainerit on alati paelunud juured ja päritolu – need on tema loomingulise teekonna lähtepunktiks ka täna. Viimastel aastatel on Viira keskendunud loomisele ning hoidnud oma tööd pigem varjus, mistõttu tema ümber kuhjunud loominguline materjal vajas nüüd väljapääsu – nii ideeliselt kui ka füüsiliselt.

Kui traditsioonilised rahvarõivad jagunevad paikkondade järgi, siis Viira looming loob kujuteldava uue “maakonna” – sellise, mille suhe teistega ei põhine vastandumisel, vaid sõbralikkusel ja vahel isegi muhedal tögamisel. Kunstnik küsib: “Kas argine peab tingimata olema tagasihoidlik? Kui hoiame erilisena mõjuvaid esemeid vaid pidupäevadeks, kinnistame arusaama, et argipäev pole midagi märkimisväärset. Aga just argistest hetkedest elu ju koosnebki.” Nii kutsub Viira üles ehitama ja ehtima oma igapäevaelu.

Liina Viira on Stockholmis sündinud ja kasvanud Eesti kunstnik, kes kolis 20 aastat tagasi Eestisse, et oma juuri paremini tundma õppida – ning ongi siia jäänud. Täna tegutseb ta oma rõivabrändi alt mitmel loomingulisel rindel, katsetades pidevalt uusi vorme ja väljendusviise.

Rõivakollektsioon ja isikunäitus “ARGI” on avatud Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6, Tallinn) 4.–26. juulini.

Enam kui 15 aastat Eesti käsitööle ja jätkusuutlikule rõivatootmisele pühendunud kodumaine rõivabränd GUILD on otsustanud lõpetada teksarõivaste tootmise teadmata ajaks. Otsus puudutab nii meeste kui ka naiste teksaseid, kuid ei mõjuta brändi teisi tootesarju, sealhulgas eritellimusel valmistatud mõõduülikondi.

“Meie teksad on alati olnud kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboliks – valmistatud Eestis sertifitseeritud kangastest, maailmatasemel meistrite käe all. Tänased turutingimused, energia- ja tööjõukulud ning materjalihindade järsk kasv ei võimalda meil paraku aga jätkata samal tasemel ilma kompromissideta,” sõnab üks rõivabrändi GUILD asutajatest Joan Hint.

GUILD on pühendunud puhastele, OEKO-TEX, GOTS ja BCI sertifikaadiga materjalidele ning kohaliku tootmise väärtustamisele. “Me ei ole kunagi valinud odavat masstootmist, leppinud sünteetiliste kiududega ega rahuldunud keskpärase kvaliteediga. Oleme uhked, et suutsime Eestis luua kvaliteetse teksaliini, mida on tunnustanud ka rahvusvahelised eksperdid,” lisas Sten Karik, brändi teine looja. Ka Louis Vuittonile teksaseid tootvad itaallased ei suutnud oma silmi uskuda, et üks väike Eesti bränd ületab teksaste kvaliteedilt maailma tipp-brändide püksid.

Kuna bränd keskendub edaspidi rohkem eritellimuslikule rõivatootmisele ja eksklusiivsetele liinidele, on kõik teksad pandud lõpumüüki GUILDi veebipoes ja esinduspoes Tallinnas, aadressil Lai 36.

2026. aasta moesügise üks olulisemaid hetki on saanud täna varakult selgema kuju: avalikuks on tehtud tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela nominendid.

Sügisesel Kuldnõela galal antakse välja Eesti moevälja mainekaim tunnustus. Kuldnõelaga pärjatakse disainer, kelle looming on viimase viie aasta jooksul silma paistnud järjepidevuse, autorikäekirja ja mõjuga. Hõbenõel seevastu toob esile viimase aasta jooksul esiletõusnud looja. Alates 1996. aastast välja antav Kuldnõel on kujunenud Eesti moedisaini keskseks auhinnaks.

Tänavused Kuldnõela nominendid on Lilli Jahilo, Karl Korsar ja Maria Tammeorg. Hõbenõela nominendid on Britten Pärkson, Mari Lemet ja Sille Randviir.

Kuldnõela nominentideks on kolm väga eriilmeline autorit. Lilli Jahilo on aastate jooksul kujundanud selgelt äratuntava, põhjamaise tunnetusega moemaailma, milles kohtuvad modernsus, ajatundlikkus ja naiselik enesekindlus. Karl Korsar paistab silma oma värviküllase ja mängulise visuaalse universumiga, kus olulisel kohal on digiprint, julgus ning isikupärane tekstiilikäsitlus. Maria Tammeorg on aga liikunud käsitöömahukast esteetikast üha küpsema ja suurlinlikuma väljenduseni, ühendades detailitundlikkuse ja tugeva moenägemuse.

Hõbenõela nominentidest on Britten Pärksoni loomingus esil minimalism, tasakaal ja peen materjalitunnetus. Mari Lemet tegutseb veenvalt moe- ja ehtekunsti piiril, tuues oma töödesse tugeva narratiivi ja omanäolise visuaalse keele. Sille Randviir on projektiga Puue ning eriti möödunud aasta kollektsiooniga „Kaos” kinnistanud end autorina, kelle looming ühendab tundlikkuse, noorusliku jõulisuse ja dekonstrueeritud vormikeele.

Tänavuse Kuldnõela žüriisse kuuluvad moeekspert Urmas Väljaots, Postimehe elustiilitoimetuse ja digiajakirjade juht Kristina Herodes, kunstnik Aet Alev, moekunstnik ja Hõbenõel 2023 võitja Karl-Christoph Rebane, Kaubamaja ostujuht Kätlin Häninen, ajakirja Eesti Naine moetoimetaja Anu Merila, moekunstnik ja Kuldnõel 2024 võitja Kirill Safonov.

Kui Kuldnõel ja Hõbenõel jagatakse sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, siis kevadise Tallinn Fashion Weeki programmiga saad tutvuda siin.