Foto: Telliskivi Loomelinnak
11.–12. juuni toimub Telliskivi Loomelinnakus teist aastat järjest kunstifestival “Ma ei saa aru”. Tänavune festival on võtnud fookuseks korraldajate hinnangul vähenähtava kunstivaldkonna – skulptuur. “Lisaks skulptuuri puhul kesksete materjali ja esteetilise vormi küsimustele uurime ka, millist rolli mängib avalik skulptuur linnakeskkonnas ja millest räägivad meie ümber asetsevad monumendid, mida me suures saginas tihti tähele ei pane,” ütleb festivali peakorraldaja Bianka Soe.
Aset leiavad neli kunsti ja skulptuuri teemalist vestluspaneeli. Festivali avapäeval arutatakse Eesti kaasaegse skulptuuri ja laiemalt kunsti teemadel vestlusringis “Quo vadis, skulptuur?”. Paneelis “Mida monumenti?” arutletakse, miks on Eestis sedavõrd palju meeste keskseid monumente ning kas võiks pigem suunata ressursse olemasolevate taieste kordategemiseks või luua persoonide asemel hoopis rohkem monumente väärtustele. Festivali teine päev võtab fookusesse avaliku ruumi rikastamise kunstiga ning kaasaegse kunsti populariseerimisele vestlusringides “Me peame rääkima protsendikunstist” ja “Miks osta kaasaegset kunsti?”. Vestluspaneelides saavad sõna Kirke Kangro, Neeme Raud, Villu Jaanisoo, Maarin Ektermann, Kati Ots, Elin Kard, Juta Kivimäe ja paljud teised.
Festivali raames avatakse kolm eriilmelist skulptuurile pühendatud näitust. Loomelinnaku Rohelises saalis leiab aset Eesti skulptuuri tutvustav näitus “Tuur skulptuur”, kus on väljas pea poolsada teost, sealhulgas Elo Liivi, Art Allmägi, Jass Kaselaane, Seaküla Simsoni, Eike Epliku, Tiiu Kirsipuu, Edith Karlsoni, Kris Lemsalu, Mare Mikofi, Jüri ja Terje Ojaveri ning paljude teiste nimekate skulptorite tööd. Näitus jääb avatuks 1. juunist kuni 15. juulini. Veel avatakse linnaku õuealal installatsioon “Nähtamatu skulptuur” ning Kolme puu galeriis fotonäitus “Unustatud skulptuur”.
Kunstifestivali “Ma ei saa aru” programmi on sel aastal lisandunud uue formaadina monoloogid monumendile – lühikesed ettekanded, mis toovad välja unikaalsed probleemiasetused, uuenduslikud ja intrigeerivad ideed, mida Eesti monumentide puhul rakendada võiks.
Sel aastal leiab Tallinna eri paikades aset ka põnev satelliitprogramm, mille raames saab tutvuda nii EKKMi skulptuuripargi, KUMU skulptuurikogu, legendaarse Raja tänava monumentaalkunstimaja ja Eesti Ajaloomuuseumi poliitiliste püstide väljapanekuga. Linnaruumis leiavad aset mitmed skulptuuride skautimised ehk jalutuskäigud, mis toovad tähelepanu avalikele kunstiteostele või hoopis argistele objektidele ning nende taga olevatele lugudele ja tõlgendamise võimalustele.
Mõlemal päeval toimuvad töötoad lastele, noortele ja täiskasvanutele, mida viivad läbi Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengid ja Arhitektuurikool. Töötubades saab voolida toiduskulptuure, panna oma nupukus proovile prahist skulptuuri meisterdamisel, katsetada erinevaid tehnikaid ning materjale ja lõpetuseks muusika saatel mäkerdada. Festivali teisel päeval toimub Sõltumatu Tantsu Lava 12-tunni pikkune tantsumaraton.
Festival tahab tuua kaasaegset kunsti inimestele lähemale. Et seda eesmärki täita on sündmuse programm loodud võimalikult mitmekesine. Festivalile on oodatud nii kunstikaugemad uudishimulikud, pered ja noored kui ka kunstivaldkonna professionaalid.
Festivali korraldab Telliskivi Loomelinnak. Kunstifestival toimub koostöös valdkonna kogenud tegijate ja Telliskivi Loomelinnaku asukatega. Kogu programm on leitav koduleheküljel www.maeisaaaru.ee.
„Jazzkaare jaoks on alati olnud oluline tuua kokku eripalgelisi maailmatasemel muusikuid, kes kannavad endas jazzile omast katsetamisjulgust. Maria Faust, Marquis Hill ning Paula ja Dora Morelenbaum on kõik isikupärased ja tunnustatud artistid, kes näitavad, kui erinev võib jazz olla. Mul on väga hea meel, et just nemad annavad esimese vihje sellest, milliseks kujuneb 2027. aasta festival Jazzkaar,“ sõnab festivali kunstiline juht Anne Erm.
Kevadise Jazzkaare avab Aasta Jazzmuusik 2026 Maria Faust oma võimsa teosega „Marches Rewound & Rewritten“. Jazzkaarel võtab see Eesti üks silmapaistvamaid ja omanäolisemaid kunstnikke koos oma ansambliga Sacrum Facere tähelepanu alla marsimuusika ja selle kaudu ühiskonnas korduvad mustrid – hierarhia, diktatuurid ning propaganda elemendid muusikas ja tekstides. „Marches Rewound & Rewritten“ on Fausti enim tunnustusi pälvinud teos, mille eest pärjati autorit ka Saksa Muusikakriitikute auhinnaga.
27. aprillil esineb esmakordselt Eestis Marquis Hill Blacktet, mida veab hingestatud ja poeetiline trompetist Marquis Hill. Tema toon on ühtaegu sügavalt omanäoline ja samas justkui rännak läbi jazztrompeti ajaloo – selles kajastuvad Miles Davise pingestatud vaikus ja ruumikasutus, Clifford Browni ja Freddie Hubbardi vaieldamatu virtuoossus, Lee Morgani ja Donald Byrdi groove’ist kantud fraasikujundus ning palju muud. Blackteti kontserte iseloomustavad vankumatu, nõtke rütmisektsioon, mille peal tantsivad lüüriline trompet ja sillerdav Rhodesi elektriklaver. Oma karjääri jooksul on Hill esinenud koos paljude jazzimaailma tippudega, nende seas Marcus Miller, Dee Dee Bridgewater, Boney James, Kurt Elling, Joe Lovano ja Hilli Chicago põlvkonnakaaslane Makaya McCraven.
2027. aastal tähistab maailma muusikapere legendaarse Brasiilia helilooja Antônio Carlos Jobimi, hüüdnimega Tom Jobim, sajandat sünnipäeva. 1. mail esitab Jazzkaarel Jobimi loomingut Paula Morelenbaum, kes tunneb tema muusikat läbi-lõhki: Paula laulis kümme aastat Jobimi ansamblis ning kriitikud kiidavad vaimustunult tema tõlgitsuse peent melanhooliat, mis tabab ehedalt bossa nova olemust. Paulaga ühineb tema tütar, 2024. aastal Jazzkaare täissaali võlunud Dora Morelenbaum, kes on üks huvitavamaid noori talente Brasiilia uue muusika laineharjal. Lisaks sooloprojektile on Dora Latin Grammy auhinnaga pärjatud kvarteti Bala Desejo liige.
Tutvu artistidega: jazzkaar.ee/programm
Kevadise jazzipeo esimesed piletid tulevad müüki 29. oktoobril kell 12.00 ja on kiirematele 40% soodsamad.
Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.
Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.
Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.
Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm.
