11.–12. juuni toimub Telliskivi Loomelinnakus teist aastat järjest kunstifestival “Ma ei saa aru”. Tänavune festival on võtnud fookuseks korraldajate hinnangul vähenähtava kunstivaldkonna – skulptuur. “Lisaks skulptuuri puhul kesksete materjali ja esteetilise vormi küsimustele uurime ka, millist rolli mängib avalik skulptuur linnakeskkonnas ja millest räägivad meie ümber asetsevad monumendid, mida me suures saginas tihti tähele ei pane,” ütleb festivali peakorraldaja Bianka Soe.
Aset leiavad neli kunsti ja skulptuuri teemalist vestluspaneeli. Festivali avapäeval arutatakse Eesti kaasaegse skulptuuri ja laiemalt kunsti teemadel vestlusringis “Quo vadis, skulptuur?”. Paneelis “Mida monumenti?” arutletakse, miks on Eestis sedavõrd palju meeste keskseid monumente ning kas võiks pigem suunata ressursse olemasolevate taieste kordategemiseks või luua persoonide asemel hoopis rohkem monumente väärtustele. Festivali teine päev võtab fookusesse avaliku ruumi rikastamise kunstiga ning kaasaegse kunsti populariseerimisele vestlusringides “Me peame rääkima protsendikunstist” ja “Miks osta kaasaegset kunsti?”. Vestluspaneelides saavad sõna Kirke Kangro, Neeme Raud, Villu Jaanisoo, Maarin Ektermann, Kati Ots, Elin Kard, Juta Kivimäe ja paljud teised.
Festivali raames avatakse kolm eriilmelist skulptuurile pühendatud näitust. Loomelinnaku Rohelises saalis leiab aset Eesti skulptuuri tutvustav näitus “Tuur skulptuur”, kus on väljas pea poolsada teost, sealhulgas Elo Liivi, Art Allmägi, Jass Kaselaane, Seaküla Simsoni, Eike Epliku, Tiiu Kirsipuu, Edith Karlsoni, Kris Lemsalu, Mare Mikofi, Jüri ja Terje Ojaveri ning paljude teiste nimekate skulptorite tööd. Näitus jääb avatuks 1. juunist kuni 15. juulini. Veel avatakse linnaku õuealal installatsioon “Nähtamatu skulptuur” ning Kolme puu galeriis fotonäitus “Unustatud skulptuur”.
Kunstifestivali “Ma ei saa aru” programmi on sel aastal lisandunud uue formaadina monoloogid monumendile – lühikesed ettekanded, mis toovad välja unikaalsed probleemiasetused, uuenduslikud ja intrigeerivad ideed, mida Eesti monumentide puhul rakendada võiks.
Sel aastal leiab Tallinna eri paikades aset ka põnev satelliitprogramm, mille raames saab tutvuda nii EKKMi skulptuuripargi, KUMU skulptuurikogu, legendaarse Raja tänava monumentaalkunstimaja ja Eesti Ajaloomuuseumi poliitiliste püstide väljapanekuga. Linnaruumis leiavad aset mitmed skulptuuride skautimised ehk jalutuskäigud, mis toovad tähelepanu avalikele kunstiteostele või hoopis argistele objektidele ning nende taga olevatele lugudele ja tõlgendamise võimalustele.
Mõlemal päeval toimuvad töötoad lastele, noortele ja täiskasvanutele, mida viivad läbi Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengid ja Arhitektuurikool. Töötubades saab voolida toiduskulptuure, panna oma nupukus proovile prahist skulptuuri meisterdamisel, katsetada erinevaid tehnikaid ning materjale ja lõpetuseks muusika saatel mäkerdada. Festivali teisel päeval toimub Sõltumatu Tantsu Lava 12-tunni pikkune tantsumaraton.
Festival tahab tuua kaasaegset kunsti inimestele lähemale. Et seda eesmärki täita on sündmuse programm loodud võimalikult mitmekesine. Festivalile on oodatud nii kunstikaugemad uudishimulikud, pered ja noored kui ka kunstivaldkonna professionaalid.
Festivali korraldab Telliskivi Loomelinnak. Kunstifestival toimub koostöös valdkonna kogenud tegijate ja Telliskivi Loomelinnaku asukatega. Kogu programm on leitav koduleheküljel www.maeisaaaru.ee.
Sydneyst pärit kitarrist ning helilooja Plini on progressiivse metali skeenel tugevalt laineid löönud. Samas paistab ta silma oma tagasihoidliku ja napisõnalise olekuga, eelistades lasta muusikal enda eest rääkida.
Plini debüütalbum Handmade Cities pälvis laialdast tunnustust, jõudes ajakirja Guitar World edetabelis “20 parimat kitarrialbumit” viiendale kohale. Grammyga pärjatud kitarrilegend Steve Vai on nimetanud seda üheks parimaks ja innovaatilisemaks instrumentaalseks rokk/metal-kitarrialbumiks, mida ta kunagi kuulnud on.
Plini muusikahuvi sai alguse juba lapsepõlves, kui tema ema tutvustas talle The Beatlesi loomingut. Esialgu unistas ta trummarikarjäärist, improviseerides koduste köögitarvikutega, kuid leidis hiljem tee kitarri juurde. Kuigi tema isa on džässbassist, kujunes Plini suuresti iseõppijaks, arendades oma stiili iseseisva katsetamise ja kuulamise kaudu. Tema loomingut kuuldes võiks aga arvata, et ta on läbinud põhjaliku akadeemilise muusikateooria õppe.
Tänaseks on Plini andnud välja mitmeid EP-sid, singleid ning albumeid, salvestades suure osa oma loomingust kodustuudios. 2019. aastal kutsuti ta erikülalisõppejõuks Vai Academy’sse, kus ta töötas koos nimekate muusikutega nagu Joe Satriani ja Devin Townsend. Lisaks on ta andnud meistriklasse mainekates muusikakoolides üle maailma, sealhulgas Berklee College of Music ja Musicians Institute.
Sungazer on bassisti Adam Neely ja trummari Shawn Crowderi avangardne electro-jazz duo, mis sai alguse 2014. aastal Brooklynis, New Yorgis. Nende muusika ühendab jazz-fusion’i, 8-biti esteetika, progressiivse roki ja elektroonilise tantsumuusika: tulemuseks on improvisatsioonist kantud ja tulevikku suunatud helikeel.
Uuri lisa Facebookist.
Jordan Rakei muusikas kohtuvad soul, jazz, indie, r’n’b ja elektroonika. Tulemuseks on äratuntav helimaailm, mida sisustavad pehme bariton, keerukad rütmid ja emotsionaalselt laetud laulud. Tema loomingus võib aimata mõjutusi artistidelt nagu Tom Misch, James Blake või Mount Kimbie, ent Rakei hääl ja muusikaline käekiri on alati olnud selgelt eristuv.
Kuigi suurem osa tema lapsepõlvest möödus Austraalias Brisbane’is, on täna 33-aastase Jordan Rakei juured hoopiski Uus-Meremaal. Tema muusikamaitset kujundasid juba varakult kodus kõlanud Ameerika soul, klassikaline pop ja r’n’b, aga ka eksperimentaalsema kõlaga muusika. Mitmekesine taust on jäänud saatma kogu tema loomingut ning Rakei muusikas võib tajuda nii biidimeistri täpsust, laulja haavatavust kui ka helilooja suurt kujutlusvõimet.
Oma karjääri alguses avaldas ta oma loomingut ise ning kujunes kiiresti artistiks, kes ei sobitunud ühegi sildi alla. Nn magamistoaprodutsendist kasvas välja muusik, kes ühendas mängleva kergusega souli, jazzi ja hiphopi, otsides samal ajal aina uusi vorme ja kõlasid. Läbimurde järel kolis ta Londonisse, mille pulbitsev ja elav muusikaskeene sundis introvertset noort muusikut end avama, rohkem suhtlema ja artistina kasvama.
Just Londonis hakkas Rakei looming tõeliselt õitsema. Debüütalbum „Cloak” tõi talle laiemat tähelepanu ning sellele järgnenud „Wallflower” kinnistas ta positsiooni ühe omanäolisema uue muusikuna briti souli ja jazz-popi valdkonnas. Järgmiste albumitega on ta oma haaret veelgi laiendanud. Albumiga „Origin” pöördus ta tagasi oma juurte juurde ning seda on kiidetud kui teost, mis on täis rikkalikku, filmilikku muusikalisust; neljas album „What We Call Life” avas aga isiklikumaid ja eksperimentaalsemaid kihte.
2024. aastal ilmunud „The Loop” tähistab uut peatükki Jordan Rakei karjääris, mis langes kokku mitmete oluliste muutustega tema isiklikus elus. Rakei jätab seal selja taha kodustuudio digitaalse minimalismi ning talle omasele julgele produktsioonistiilile lisanduvad suurejoonelised orkestriseaded, kummituslikud koorid ja hüpnotiseerivad biidid. Samas püsib kogu selle fantaasiarikka helipildi keskmes üks kindel ankur: tema äratuntav hääl. Mahe bariton mõjub kord sametiselt ja lohutavalt, siis jälle tumedalt ja jõuliselt, kandes lugusid armastusest, muutumisest, perekonnast, sisemisest kasvamisest ja vabaduse otsingust. 2025. aastal ilmus kontsertalbum „Live From the Royal Albert Hall” ning juba 24. aprillil 2026 annab Rakei välja uue EP „Between Us“.
Jordan Rakei tuntumate hittide hulka kuuluvad meloodiliselt lummavad „Say Something”, „Mind’s Eye” ja „Wildfire”, mis on kinnistanud tema koha rahvusvahelisel muusikaareenil. Lisaks soololoomingule on Rakei hinnatud koostööpartner, kelle nime leiab mitmete mõjukate artistide kõrvalt, nagu Disclosure, Loyle Carner ja Tom Misch. Kaasautorina on ta pälvinud ka Grammy nominatsiooni ning 2024. aastal nimetati ta legendaarse Abbey Roadi stuudio esimeseks residentartistiks.
Jordan Rakei suudab olla korraga olla nii tehniliselt meisterlik muusik, tundlik laulukirjutaja, julge produtsent kui ka artist, kes ei karda end iga uue loomingulise etapiga ümber mõtestada. Ta ei püsi paigal ega tee sama albumit kaks korda. Iga uus peatükk lisab tema muusikasse värske vaatenurga, säilitades samas sügavuse, soojuse ja oskuse puudutada kuulaja hinge.
Pole ime, et ta on jõudnud ka maailma kõige olulisematele lavadele, alates Sydney ooperimajast kuni Montreux Jazz Festivali ja Jazz à La Villette’ini. Kohaliku publiku ja Jazzkaare tiimi rõõmuks esineb ta lõpuks ka Eestis, tõotades tuua kuulajateni midagi eriti vahetut: vähem välist kulda ja karda, rohkem kohalolu ja muusikalist lähedust.
Piletid Jordan Rakei Jazzkaare kontserdile on saadaval Piletikeskuses.