Foto: Telliskivi Loomelinnak
11.–12. juuni toimub Telliskivi Loomelinnakus teist aastat järjest kunstifestival “Ma ei saa aru”. Tänavune festival on võtnud fookuseks korraldajate hinnangul vähenähtava kunstivaldkonna – skulptuur. “Lisaks skulptuuri puhul kesksete materjali ja esteetilise vormi küsimustele uurime ka, millist rolli mängib avalik skulptuur linnakeskkonnas ja millest räägivad meie ümber asetsevad monumendid, mida me suures saginas tihti tähele ei pane,” ütleb festivali peakorraldaja Bianka Soe.
Aset leiavad neli kunsti ja skulptuuri teemalist vestluspaneeli. Festivali avapäeval arutatakse Eesti kaasaegse skulptuuri ja laiemalt kunsti teemadel vestlusringis “Quo vadis, skulptuur?”. Paneelis “Mida monumenti?” arutletakse, miks on Eestis sedavõrd palju meeste keskseid monumente ning kas võiks pigem suunata ressursse olemasolevate taieste kordategemiseks või luua persoonide asemel hoopis rohkem monumente väärtustele. Festivali teine päev võtab fookusesse avaliku ruumi rikastamise kunstiga ning kaasaegse kunsti populariseerimisele vestlusringides “Me peame rääkima protsendikunstist” ja “Miks osta kaasaegset kunsti?”. Vestluspaneelides saavad sõna Kirke Kangro, Neeme Raud, Villu Jaanisoo, Maarin Ektermann, Kati Ots, Elin Kard, Juta Kivimäe ja paljud teised.
Festivali raames avatakse kolm eriilmelist skulptuurile pühendatud näitust. Loomelinnaku Rohelises saalis leiab aset Eesti skulptuuri tutvustav näitus “Tuur skulptuur”, kus on väljas pea poolsada teost, sealhulgas Elo Liivi, Art Allmägi, Jass Kaselaane, Seaküla Simsoni, Eike Epliku, Tiiu Kirsipuu, Edith Karlsoni, Kris Lemsalu, Mare Mikofi, Jüri ja Terje Ojaveri ning paljude teiste nimekate skulptorite tööd. Näitus jääb avatuks 1. juunist kuni 15. juulini. Veel avatakse linnaku õuealal installatsioon “Nähtamatu skulptuur” ning Kolme puu galeriis fotonäitus “Unustatud skulptuur”.
Kunstifestivali “Ma ei saa aru” programmi on sel aastal lisandunud uue formaadina monoloogid monumendile – lühikesed ettekanded, mis toovad välja unikaalsed probleemiasetused, uuenduslikud ja intrigeerivad ideed, mida Eesti monumentide puhul rakendada võiks.
Sel aastal leiab Tallinna eri paikades aset ka põnev satelliitprogramm, mille raames saab tutvuda nii EKKMi skulptuuripargi, KUMU skulptuurikogu, legendaarse Raja tänava monumentaalkunstimaja ja Eesti Ajaloomuuseumi poliitiliste püstide väljapanekuga. Linnaruumis leiavad aset mitmed skulptuuride skautimised ehk jalutuskäigud, mis toovad tähelepanu avalikele kunstiteostele või hoopis argistele objektidele ning nende taga olevatele lugudele ja tõlgendamise võimalustele.
Mõlemal päeval toimuvad töötoad lastele, noortele ja täiskasvanutele, mida viivad läbi Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengid ja Arhitektuurikool. Töötubades saab voolida toiduskulptuure, panna oma nupukus proovile prahist skulptuuri meisterdamisel, katsetada erinevaid tehnikaid ning materjale ja lõpetuseks muusika saatel mäkerdada. Festivali teisel päeval toimub Sõltumatu Tantsu Lava 12-tunni pikkune tantsumaraton.
Festival tahab tuua kaasaegset kunsti inimestele lähemale. Et seda eesmärki täita on sündmuse programm loodud võimalikult mitmekesine. Festivalile on oodatud nii kunstikaugemad uudishimulikud, pered ja noored kui ka kunstivaldkonna professionaalid.
Festivali korraldab Telliskivi Loomelinnak. Kunstifestival toimub koostöös valdkonna kogenud tegijate ja Telliskivi Loomelinnaku asukatega. Kogu programm on leitav koduleheküljel www.maeisaaaru.ee.
Rinnavähk on Eestis naiste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja. Igal aastal diagnoositakse Eestis üle 800 rinnavähi esmasjuhu ning liiga paljud pered kaotavad ema, vanaema, õe või tütre haiguse tõttu, mida oleks olnud võimalik varajase avastamise korral edukalt ravida. Just seetõttu on mammograafiabussi roll hindamatu – see toob rinnavähi sõeluuringud väiksematesse linnadesse ja maapiirkondadesse, kus eriarstid igapäevaselt ei tegutse.
Eesti Vähiliidu mammograafiabussis on 15 aasta jooksul käinud rinnavähi uuringul üle 110 000 naise ning rinnavähk on avastatud enam kui 480 naisel. Seejuures 83% juhtudest avastati haigus varases staadiumis, mil ravitulemused on väga head.
Praegune mammograaf vananeb iga tehtud ülesvõttega ning Eesti Vähiliit peab olema valmis hetkeks, mil seade vajab lõplikku väljavahetamist. Uus põlvkonna 3D-mammograaf kasutab kaasaegset radioloogiatehnoloogiat ja tehisintellekti, mis võimaldab avastada rinnamuutusi senisest varem ja täpsemalt, märgata ka väikseid muutusi tihedas rinnakoes ning toetada arste kiirema ja usaldusväärsema diagnoosi tegemisel. See tähendab rohkem päästetud elusid ja rohkem tervena elatud aastaid Eesti emadele, vanaemadele, õdedele ja tütardele.
Heategevuslikul kunstioksjonil osalemine annab võimaluse panustada igaühel. Oksjonilt teost ostes ei saa inimene kaasa üksnes kunstiteost, vaid annab reaalse panuse elupäästva rinnavähi sõeluuringu jõudmiseks paljude Eesti naisteni.
Oksjonile on kunstnike poolt annetatud enam kui 200 teost. Nende seas on mitmeid tunnustatud Eesti kunstnikke, sealhulgas Epp-Maria Kokamägi, Tauno Kangro, Edith Karlson, Liina Siib, Maara Vint, Liisa Kruusmägi, Sigrid Viir, Maria Kapajeva ja paljud teised. Väga oluline panus on tulnud ka Eesti Kunstnike Liidust, Eesti Kunstiakadeemiast, Pallase Kõrgemast Kunstikoolist, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest, Sally Stuudiost, Narva Kunstikoolist, Jõhvi Kunstikoolist ja Viljandi Kunstikoolist, kust on annetatud mitmed teoseid heategevusliku eesmärgi toetuseks.
Tutvu oksjoni teostega osta.ee keskkonnas!
Eesti Vähiliit on südamest tänulik igale kunstnikule ja annetajale, kes on oma loominguga selle algatusega liitunud: “Iga annetus on tõeliselt väärtuslik ning aitab viia meid eesmärgile lähemale.”
ERKI Moeshow 2026 peaprodutsent Helen Leetsar ütleb tulevase moeetenduse kohta: „ERKI on alati olnud üllatusi täis. Julgen kinnitada, et ka sel aastal ei näe me laval midagi tavalist. On ootamatuid materjale, hullumeelseid vorme ja performatiivseid esitlusi. Ka lava tehniline lahendus ega toimumiskoht, Kruiisiterminal, pole ERKI kontekstis päris tavapärased. Usun, et publik saab sellest õhtust väga mitmekihilise, loomingulisest sünergiast laetud elamuse.”
Tänavusele ERKI Moeshow lavale jõuab kaksteist julget ja omanäolist kollektsiooni, mille autoriteks on noored disainerid Eestist ning üks autor ka Lätist. Iga kollektsioon jutustab oma isiklikku lugu rõivaste, heli, liikumise ja lavaruumi kaudu, tuues publiku ette eriilmelised maailmad ja värsked vaated kaasaegsele moele.
ERKI Moeshow 2026 lavale jõuavad järgmised disainerid:
Kõik ERKI Moeshow 2026 lavale jõudnud kollektsioonid kandideerivad rahalisele preemiale, mis on jagatud kolmeks kategooriaks: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
ERKI Moeshow 2026 võitjad selgitab välja žürii, kuhu kuuluvad tunnustatud moe- ja kunstivaldkonna eksperdid: Auria Nurm, disainer; Aki Choklat, disainer; Carmen Kass, modell; Katrin Aasmaa, disainer; Lena Lumelsky, disainer; Lukas Krob, disainer; Tjerre Lucas Bijker, moegurmaan, uurija ja kirjanik; ning Ellora Prior, kujutav kunstnik ja Eyes on Talentsi esindaja.
ERKI Moeshow koosneb kahest klassikalisest vaatusest ning kolmandast osast ehk showcase’ist, kus publikul avaneb võimalus kollektsioonidega lähemalt tutvuda ja kogeda loomingut vahetumalt ka väljaspool lavalist formaati.
Vaheesinejatena astuvad üles Grete Kangro, Marta Huimerind, Karoline Lohe ja Kara Popicon.
Pärast moeetendust jätkub õhtu Kruiisiterminalis ametliku järelpeoga, kuhu on oodatud ka need, kes etendusele ei jõua. Modellide päralt olnud catwalk’i võtavad üle EKA eri osakondade tudengite seast pärit DJ-d: Neonsport b2b Nanette Manoir ning HOSTILE b2b Anca. Õhtu jooksul saab nautida muusikat ning tähistada koos disainerite ja moesõpradega.
ERKI Moeshow toimub juba sel laupäeval, 23. mail Tallinna Kruiisiterminalis algusega kell 17.00. Veel viimased ERKI Moeshow 2026 piletid on saadaval Fientast.
