Foto: Karjase Sai | Rea Kõiv.

Tallinnas toimub Eesti esimene KukliFest

14. veebruarist 4. märtsini muutub Tallinn tõeliseks… kuklipealinnaks! Jah, te lugesite õigesti. Esimene Tallinna KukliFest kutsub kõiki – nii magusasõpru kui niisama uudishimulikke avastajaid – proovima linna parimate pagarite loomingut. Festivalil osalevad kohvikud ja pagarikojad üle terve linna, pakkudes nii traditsioonilisi vastlakukleid kui üllatusi.

KukliFesti patrooniks on Tallinnas elav Soome reisimõjutaja Henna Mikkilä, kes peab populaarset Tallinnast ja Eestist kõnelevat blogi “Sooloiluja” ning on üle 100 000 liikmega Facebooki grupi Tallinnatärpit perenaine. „Tallinna KukliFest on geniaalne idee! Olen märganud, kui suure innukusega eestlased kukliaega ootavad, ja olen isegi suur kuklientusiast. Olen tänaseks söönud ära juba peaaegu 20 Tallinna vastlakuklit ja julgen linna kuklivalikut soovitada – olgu täidiseks moos, mandlimass, traditsiooniline vahukoor või midagi veel põnevamat. Tallinna kohvikukultuur on mitmekesine ja rikkalik ning on igati õiglane, et see saab rahvusvahelist tähelepanu,” ütleb Mikkilä.

Mikkilä sõnul on Tallinn suurepärane reisisihtkoht ka väljaspool traditsioonilist suvist ja jõuludele keskenduvat hooaega. “KukliFest on humoorikas ja maitseküllane viis tuua vaiksemasse talvehooaega värskendust. Tallinn üllatab alati – mõnikord maitsvate vastlakuklitega, mõnikord linnaruumi arengute, põnevate vaatamisväärsuste või sooja ja südamliku vastuvõtuga, mida siin alati kogeda võib,” lisab ta.

Ametlike osalejate seast leiab linna tuntuimaid kohvikuid ja pagarikodasid. Klassikat pakuvad Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu Kõrts, Crustum, La Boulangerie, Faehlmanni kohvik, Patarein Pagar, Pelgu Pagar ja Puffid. Põnevate vormide-maitsetega katsetavad Kohvik Lummus, Karjase Sai, Kohvik Maiasmokk, Gelato Ladies, Fotografiska kohvik, Teletorni kohvik-resto ja PROTO avastustehas. Vegankukleid ja laktoosivabasid kukleid leiab Levier’ ja Reval Café valikust. Sotsiaalmeedias plaanivad kaasa lüüa paljud muudki kohad.

Uuri KukliFesti kohta lisa siit

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Estonian Fashion Festivan 2025. | Portail.ee

Eesti moefestival pälvis maineka rohetunnustuse

Kestliku moe lipulaev Estonian Fashion Festival (EFF) on pälvinud rahvusvahelise A Greener Future sertifikaadi, millega tunnustatakse maailma kõige jätkusuutlikumaid üritusi. EFF on esimene Baltimaade moefestival, mis on sellise tunnustuse saanud.

„Mul on siiralt hea meel, et meie aastatepikkune töö on saanud sellise rahvusvahelise heakskiidu,” rääkis Estonian Fashion Festivali juht Key Külaots. „Meie eesmärk on kujundada Eesti moekultuuri aina jätkusuutlikumaks – seame selleks kriteeriumid disaineritele ning viime sama põhimõtet ellu ka festivali enda korralduses. Nüüd saame kinnitada, et järgime sama kõrgeid standardeid ka ise.”

EFF sai rohesertifikaadi juunis Tartus toimunud festivali eest, mida hindas koha peal A Greener Future (AGF) rahvusvaheline sõltumatu komisjon. Hindajad märkisid, et selle aasta moefestival oli väga hästi korraldatud ja ületas ootusi keskkonnateadliku üritusena. Kokku jagati EFFile hindeid 12 kategoorias. Parimad tulemused sai moefestival  jäätmete vähendamises, materjalide korduvkasutuses, keskkonnahoidliku liikumise soodustamises, koostöös kohaliku kogukonnaga ning festivali kestlikkus juhtimises ja süsteemses korralduses.

Hindajatele avaldas muljet EFFi meeskonna aastaringne pühendumus ning panus Eesti moekultuuri üldisesse kujundamisse. „Meie keskkonda hoidvad tegevused ei piirdu ainult kolme moeetenduse korraldamisega juunis,” rääkis EFFi jätkusuutlikkuse juht Maria Kristiin Peterson. „Soovime pakkuda platvormi, kus kestlikkus on loomulik osa kogu aastast. Selleks oleme loonud näiteks „Moesõbra ABC“ juhise, korraldame Greenery seminari ning salvestame aastaringselt podcaste, mis aitavad publikul kestliku moe teemadega sügavamalt suhestuda,” täiendas Peterson.

AGFi raamistik loodi 2007. aastal maailma esimese festivalide ja ürituste jätkusuutlikkuse standardina. Seda on kasutatud sadade ürituste ja toimumispaikade juhendamiseks, hindamiseks ja sertifitseerimiseks üle kogu maailma, pakkudes sõltumatut auditit ja välist kontrolli. Hindamine hõlmab põhjalikku analüüsi valdkondades nagu juhtimine, keskkond, kogukond, transport, energia, hanked, toitlustus, jäätme- ja veemajandus, väline mõju ning süsinikujalajälg.

Teiste seas on AGFiga sertifitseeritud Primavera Sound (Hispaania), Roskilde (Taani), Sziget (Ungari) muusikafestivalid ja sündmuspaikadest Abba Voyage ja The O2 areenid (ÜK). Baltikumis on AGF sertifikaadi saanud nüüdseks kaks üritust: Estonian Fashion Festival ja I Land Sound.

Järjestikku juba üheksas Estonian Fashion Festival toimub Lõuna-Eestis 11-13. juuni 2026.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Dr. Patricia Moore | Pressifoto.

Disainiöö toob Eestisse Patricia Moore’i

Septembri lõpus saabub Disainiöö kutsel USAst Eestisse Dr. Patricia Moore, keda peetakse üheks kaasava disaini rajajaks maailmas. Rohkete disainiauhindadega pärjatud Moore viis aastatel 1979-1982 läbi ainulaadse eksperimendi, mille käigus reisis läbi Ameerika Ühendriikide ja Kanada, maskeeritud 85-aastaseks naiseks, rõhutamaks kaasava ehk universaaldisaini olulisust ning selgitamaks välja, millistes valdkondades esineb selles osas enim puudujääke. Dr. Moore on selle aasta Disainiöö festivali konverentsi avaesineja.

Juubeliaastat tähistav Disainiöö, mis toimub  29. septembrist – 5. oktoobrini ajaloolises Krulli kvartalis, keskendub seekord kaasavale disainile. Festivali üks olulisemaid sündmusi on 2. oktoobril toimuv rahvusvaheline disainikonverents “Celebrating Diversity, Creating Equality”, kus esinevad Eesti  ja rahvusvahelised kaasava disaini eksperdid.

Disainiöö konverentsil peetavas ettekandes paneb Dr. Patricia Moore rõhku just disaineri olulisele rollile. “Esteetika piiridest kaugemale ulatudes on meil võime kujundada elukvaliteeti. Disain ei ole enam pelgalt väike muutuja tulevikusuuna määramisel, vaid meie ellujäämise vahend,” rääkis Dr. Moore.

Disainiöö tänavune fookus — kaasav disain — ei ole üksnes kontseptsioon või moesõna, vaid kutse ümbermõtestada disaini tähendus tänapäeva maailmas. Kuidas luua keskkondi, mis ei jäta kedagi kõrvale? Milline vastutus lasub disaineril ja milline võimalus peitub teadlikult mitmekesisusele avatud lähenemises?

“Konverents toob kokku rahvusvahelised eksperdid, et arutada, kuidas universaaldisain saab muuta meie igapäevaelu: alates linnaruumi planeerimisest kuni digilahendusteni. Kaasav disain ei ole pelgalt esteetika, vaid viis kujundada keskkondi, mis arvestavad igaühe vajadustega. Keskmist inimest ei ole olemas – kõigil meil on erivajadused. Disain, mis arvestab sellega, loob parema maailma kõigile,” rääkis Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu president ja Disainiöö peakorraldaja.

Lisaks osalevad konverentsil Norra arhitektuuri- ja disainieksperdid Jannicke Hølen ja Knut Bang, kodumaine ligipääsetavuse ekspert Jakob Rosin, Cameron Sinclair USAst, Rama Gheerawo Suurbritanniast, Jasmien Herssens Belgiast, Anders Berggreen Taanist jpt. Konverents toimub koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja ja organisatsiooniga EIDD (Design For All), kelle esindaja Pete Kercher Itaaliast on ühtlasi ka konverentsi moderaatoriks.

Disainiöö festivali pidevalt täieneva programmiga saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus: www.disainioo.ee.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid