Kui on üks tänavukevadine Tallinn Fashion Weeki kollektsioon, millest jääme veel aastateks rääkima, siis on see Hannes Rüüteli oma. Miks? Sest just sellist meestemoodi oleme soovinud juba ammu meie moelavalaudadel näha!

Mida erilist siis noor disainer tegi? Hannes Rüüteli kevadsuvine meesterõivaste kollektsioon kombineeris stiilseks tervikuks šikid lõiked ja detailid ning kaasaegse tänavamoe – ja seda sealjuures märgatavalt enesekindlama disainikäekirjaga. ’’Kui varasemate kollektsioonide puhul olin veel justkui oma õige raja otsinguil, siis nüüdseks olen selle leidnud – kuulan 100% oma südame häält jäädes truuks maalähedastele toonidele, mis mind ennast alati kõige rohkem kõnetanud on,” räägib meile Hannes. “Kuid see ei tähenda, et minu loomingust puuduks mõni silmapaistvam aktsentvärv, print või muster. Pruunikaid-beežikaid toone sai tegelikult näha ka ühes minu esimestest kollektsioonidest ’’Towards the Sun’’ – seega võib öelda, et olen ringiga stardipunkti tagasi jõudnud. Küll aga tunduvalt enesekindlamalt ja fokusseeritumalt.’’

Nagu ka varasematel aastatel sai ka sel korral Hannes Rüüteli kollektsiooni tähtsaks osaks unikaalsed prindid. “Kui logoprint on oma mängulise olemuse saanud sooviga uut brandmark’i veelgi rohkem esile tõsta, siis inspiratsioon kevadisest lilleprindist pärineb minu lapsepõlvepiltidega täidetud fotoalbumi kaanelt,’’ lisas disainer.

Vaata allolevast galeriist nii Hannes Rüüteli Tallinn Fashin Weekil esitletud kollektsiooni kampaaniafotosid kui ka kaadreid moenädala backstage’ist! 

Olgu lisatud, et moenädalal esitletud komplektide stilistika eest vastutas Kristin Liias.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!