Neljapäeval, 1. detsembril avatakse Telliskivi Loomelinnaku galeriis Kristi Kangilaski maalinäitus “Mõttetud kalad” ning Helmi Arraku maalide ja joonistuste näitus “Aurel, Ben, Chloë ja teised”.

Kristi Kangilaski isikunäitus “Mõttetud kalad” on tekkinud ootamatutest, lühikestest mõttepausidest, mis nagu kalad juhuslikel hetkedel mööda on ujunud ja saladuslikult silma vaadates mõne idee alge edastanud. Kalad, kes on jõudnud ka mõnele maalile, sümboliseerivad siinkohal aga pigem mõttelisi erroreid, mis tekivad kui pimedas Eesti talves kolme roosat flamingot kohata. “Minu maalid on kuju võtnud hetkeil, mil kartul keeb, pesumasin pole veel lõpetanud või lapsed peaks teoreetiliselt magama. Sügiskaamoses sündinud töödele on sattunud kõik, mis lühikestel jõudehetkedel pähe on tulnud, justkui automaatmaalimise käigus. Ühe maali värvide ülejäägid on hüpanud järgmisele lõuendile ning kasvanud kompositsiooniks märkmikus talletatud üksikute mõtete ülestähenduste toel”, kirjeldab Kangilaski.

Helmi Arraku maalid ja joonistused viivad vaataja privaatpeole, kuhu kunstnik on kutsunud oma lemmikud – näitlejad ja muusikud, inspireerivad karakterid ja loomeinimesed. Kohal on Dash Snow, PJ Harvey, Patti Smith, Aurel Schmidt, Harmony Korine, Chloë Sevigny, Martina De Pretto, Giosuè Napolitano, Baba Stiltz, Marine Serre. Nad on liitunud peoga otse töölt, mõned ka voodist ja pole end pralleks nimega “Aurel, Ben, Chloë ja teised” liigselt ülesse löönud. Need andekad, androgüünsed ning omanäolised tüpaažid tunnevad end oma portreedel sama vabalt ja sundimatult kui me neid omas keskkonnas – näiteks pühapäeva hommikul diivanil põõnutades ja peavaluga võideldes või saiale võid määrides argiseid mõtteid mõlgutades – ette võiksime kujutada. Sarnaselt kunstnik Marlene Dumas’le, keda Helmi Arraku peab ka üheks oma eeskujuks, on näitusel olevad portreed emotsioonidest tihked ja tabatud, samas visandlikud ja vabad lubades vaatajal avatud pintslitõmmete kaudu pugeda otse oma iidoli naha alla. 

Helmi Arraku maalide ja joonistuste näitus “Aurel, Ben, Chloë ja teised” avatakse Telliskivi Loomelinnaku galerii esimeses hoones aadressil Telliskivi 60A/1 1. detsembril kell 17.30 ja Kristi Kangilaski näitus “Mõttetud kalad” galerii teises hoones aadressil Telliskivi 60A/2 kell 18.00. Mõlemad näitused jäävad Telliskivi Loomelinnaku galeriis külastajatele avatuks kuni 22. jaanuarini 2023. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.