Foto: Virge Viertek
Projekt ise koosnes kolmest etapist: esiteks kotiteemaliste mälestuste kogumisest, teiseks mälestuste analüüsil põhineva kotikollektsiooni loomisest ja kolmandaks sellele tagasiside kogumisest ning analüüsist. Uuringus otsiti vastust küsimusele: millised käekoti tunnusjooned on mälestuste kaudu omaniku emotsioonidega seostatavad ja kuidas vastavaid tunnusjooni saaks rakendada käekottide kasuliku eluea pikendamiseks. Järgnevalt räägibki Jaana Päeva Portailile projektist ja selle tulemustest lähemalt.
Disaineri vaatepunktist tähendab jätkusuutlik maailmavaade keskkonnasõbralike materjalide eelistamist, toodete kvaliteedi ehk purunemis- ja kulumiskindluse tõstmist ja tootmises ringmajanduse põhimõtete rakendamist. Selle projekti eesmärgiks on arendada strateegiaid, mis seovad esemed kasutaja isiklike kogemustega ja loovad nii tooteid, mis on väärtuslikud, emotsionaalselt siduvad ja tähenduslikud, sest uuringud näitavad, et omaniku emotsionaalne side talle kuuluva esemega pikendab potentsiaalselt selle eseme aktiivset kasutamist, vähendab paralleelsete asendustoodete hulka ja uute toodete omandamise vajadust.
Kollektsiooni lähtepunktiks ja inspiratsiooniallikaks olid kotiteemalised mälestused, mida kogusime koostöös Tallinna Linnamuuseumiga näitusel „Igapäevased kaaslased. Käekotid 1900-1950“ ja elektroonselt. Kogunes 116 eesti ja inglise keelset ankeeti, mis kirjeldasid detailselt omaniku elus olulist kotti. Järgnenud analüüsi tulemusena sõnastasime neli tähendust, mida tähtsaks muutunud kottidele omistati. Kõigi puhul selgusid ka neile kottidele kõige iseloomulikumad tunnused. Järgmisena valmistasime saadud tulemusi interpreteerides ja kaasaegsesse tootearendusse teisendades ühise kollektsiooni, mida esitlesime näitusena, et testida, kas ja kuivõrd seostab publik koti tunnuseid mälestuste põhjuseks olnud emotsioonidega. Näitusel oli võimalik kotte lähemalt uurida, selga või õlale sobitada ning nende kohta arvamust avaldada. Tagasisidet kogusime ankeetküsitluse vormis. Iga külastaja võis valida, kas ja millistele kottidele hinnang anda. Disainiöö nädala kuue päevaga kogunes 205 arvamusavaldust kõigi üheksa koti kohta.
Oleme hetkel projekti kolmandas etapis – analüüsime ja võrdleme algseid mälestusi ja kollektsioonile saadud tagasisidet. Praeguseks on selgunud mitmed huvitavad seosed, mida saab kottide disainimisel edaspidi rakendada.
Mälestuste ühe teemana kerkisid esile klassikalisena tajutavad kotid. Need on ajatult elegantsed, mis koti välimuses tähendab väikesi mõõte ja minimalistlikku disaini. Sellised kotid sobituvad erinevate stiilide ja rõivakomplektidega ja neid saab seetõttu kanda pika aja jooksul. Kollektsiooni tagasiside näitas, et ajatu disain väljendub lihtsates vormides ja väljapeetud, kuid silmatorkamatus värvis. Meie kollektsioonis tajuti klassikalisena näiteks musta värvi ristkülikukujulist ümbrikkotti, mille klapp kattis kogu esidetaili. Sellise koti kandmist seostati väga mitmel korral teatriga ning vastustes elustus ka 1980ndate pidulikku kotti tähistanud termin „teatrikott“.
Andmetest selgus, et kotte peetakse olulisteks mälestusesemeteks. Küsitluses osalenud seostasid neid konkreetsete inimeste, kohtade ja külastatud paikadega. Kingituseks saadud kotid tuletasid meelde kinkijat ja kingisaamise asjaolusid. Reisidelt kaasa toodud kotid omakorda sihtkohta, reisikaaslasi ja ettetulnud olukordi. Kollektsiooni tagasiside näitas, et sarnaseid assotsiatsioone aitavad tekitada vintage stiilis kotid. Detailidest näiteks raamkinnised ja dekoratiivsed voldid või ka lühikesed käekotilikud sangad. Traditsioonilised nahatöö võtted tekitavad sarnase assotsatsiooni – näiteks põime kasutamine kaasaegses võtmes, kuid kombinatsioonis pruuni värviga, mõjus samaaegselt uudselt ja tuttavlikult.
Kott võib inimese elus muutuda tähtsaks, sest pakub turvatunnet. Sellised kotid on kaaslaseks reisidel, aitavad üle saada elumuutusega kaasnevast ärevusest ning on toeks ja lohutuseks rasketel aegadel. Neid kotte ühendab tugev ja stabiilne kokkupuude kandja kehaga. Siia alla kuuluvad seljakotid ja pika diagonaalrihmaga üle keha kantavad õlakotid. Tagasiside näitas, et, mida selgem on koti kandmise viis ja funktsioon, seda turvalisemalt see mõjub. Kõikidele esemetele kotis oma koha leidmine, ehk nii voodritaskud kui sisejaotus, on olulised elemendid koti disainis. Ka on turvatunnet tekitavate kottide puhul oluline selle sulgemisviisi kindlus. Näiteks tekitas elevust „nähtamatute“ ehk materjalikihtide vahele peidetud magnetitega sulguv kotiraam. Avamise-sulgemise heli koos stabiilselt püsti seisva vormi ja üleni sulguva kotisuuga mõjusid rahustavalt ja kindlust loovalt.
Andmestiku neljanda tähendusvälja moodustasid erilised kotid. Need on masstoodangust erinevad kotid, millel on kas ebaharilik kuju, värv, kontrastsed detailid või ootamatud kaunistused. Publiku tagasiside kollektsioonile näitas, et ebatavalise vormi, erksa värvi või kõrgläikega kotte peeti julgeks ja stiilseks. Enamasti tajuti neid pilkupüüdva ehtena ja sellise koti puhul oldi valmis järgi andma nii kasutusmugavuses kui funktsionaalsuses. Liiga võõras või tavakasustuses uudne lähenemine, näiteks 3D-printimine, tekitas osas publikus ebalust, teistes uudishimu, kolmandad pani hoopis juurdlema plastiku kasutamise mõjude üle. Igal juhul tundus kotis olevat vestluse-algataja potentsiaali sarnaselt Starcki sidrunipressile. Viimase tähelepanekuna tasub mainida, et erilisi kotte saab kanda pika aja jooksul, sest sarnaselt klassikale asuvad need väljaspool trende ega lähe seetõttu moest.
Kokkuvõtteks näitavad projekti tulemused, et mälestustel ja kogemustel põhinev teadlik tähendusloome aitab disaineril soodustada tootekiindumuse teket ning seeläbi luua kestlikke ja pika elukaarega tooteid.
Projekti meeskond: Jaana Päeva, Maris Rosenthal, Kadri Kruus, Merle Visak
Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm
Projekti partnerid: Tallinna Linnamuuseum ja Kadri Kruus – Bags and Accessories
Näituse partner: Endover Kinnisvara
Uuri lisa Eesti Kunstiakadeemia kodulehelt.
Kui “ITTAI” sündis perekondlikust rõivaarhiivist ning keskendus meeste särkidele ja kandjaga kohanduvatele seelikutele, siis “ROM.B” liigub samm edasi. Seekord võttis bränd ette klassikalised meeste pintsakud, püksid ja ülikonnad, mis jäid alles pärast B.MOR Studio disaineri Anna Chirkova perekonnale kuulunud meeste rõivapoe sulgemist.
“Kollektsioonis muutuvad meeste püksid kleitideks, pintsakud bomber-jakkideks ning ranged ülikonnad saavad uue vormi pitsi, sidumisdetailide ja pehmemate siluettide kaudu,” tutvustab Anna, lisades, et tema jaoks on väga põnev jätkata tööd olemasoleva materjaliga, otsides viise, kuidas rõivas saaks muutuda koos kandjaga ning saada uue tähenduse tänapäevases garderoobis.
Kollektsioon “ROM.B” tõi lavale ka brändi nägemuse kaasaegsest pidulikust rõivastusest – pitsist sidumisdetailidega püksid, transformeeruvad siluetid ning disaineri enda pulmakleit, mille kangas loodi käsitsi meriinovillast, kolmest eri tüüpi siidist ning banaanist (!), roosist ja pärlist valmistatud ökoviskoosist.
Nagu ikka, esitles rõivaste kõrval B.MOR Studio ka statement-aksessuaare: kontsaga käekotte ning telefonitoruga kotte, mis toovad kollektsiooni meeldiva annuse mängulisust tuttavate esemete uue tähendusega.
Kollektsiooni “ROM.B” esimesed esemed jõuavad peagi B.MOR Studio veebipoodi ning neid saab proovida brändi showroom’is eelneval kokkuleppel.
Tutvu kollektsiooniga, mille on jäädvustanud Portaili lugejatele tuttav fotograaf Marianna Gunja, galeriis!
Jeromans on bränd, mille käekiri sünnib naiselikkuse, käsitööglamuuri ja kaasaegsete tehniliste võimaluste kohtumispunktis. „PAIN” jätkab seda mõtteliini, ent pöördub seekord eriti selgelt pärandi poole. “Kollektsiooni lähtekohaks on heegeldatud leivarätid, linikud ja äärepitsid – need vaiksed kodutekstiilid, mida vanaemad, emad ja tütred argitoimetuste kõrvalt silmus silmuse haaval lõid,” selgitab disainer, kes tõi selle kannatliku ja vähe hinnatud töö moelavale.
Täielikult käsitsi heegeldatud kollektsioonis vormuvad rõivad keha ümber samaaegselt õrnalt ja kaitsevalt. Lihtsad korduvad mustrid loovad meditatiivse rütmi, mille taga on sadu töötunde ning väga konkreetne austus aeglase moe vastu. Kollektsiooni on põimitud vanadest heegeldusmustritest inspireeritud ornamente nii otseselt kui ka kaudselt. Ühest leivaräti mustrist sündis näiteks nii seelik kui ka 3D-modelleeritud ja 3D-prinditud hõbedast ehe – väike, ent kõnekas märk sellest, kuidas pärand ja tehnoloogia võivad üksteist mitte tühistada, vaid vastastikku võimendada.
Tutvu kollektsiooniga „PAIN” galeriis!
