Mõned kuud tagasi Disainiööl tutvustasid kolm kotidisainerit: Kadri Kruus, Merle Visak ja Jaana Päeva Volta Villa näidiskorteris koostööna valminud kotikollektsiooni  „Déjà vu?“. Üheksast kotist koosnev kollektsioon on osa Eesti Kunstiakadeemias läbi viidavast loovuurimuslikust projektist „Kogemuspõhiste disainiprintsiipide uurimine ja rakendamine kotidisainis“. 

Projekt ise koosnes kolmest etapist: esiteks kotiteemaliste mälestuste kogumisest, teiseks mälestuste analüüsil põhineva kotikollektsiooni loomisest ja kolmandaks sellele tagasiside kogumisest ning analüüsist. Uuringus otsiti vastust küsimusele: millised käekoti tunnusjooned on mälestuste kaudu omaniku emotsioonidega seostatavad ja kuidas vastavaid tunnusjooni saaks rakendada käekottide kasuliku eluea pikendamiseks. Järgnevalt räägibki Jaana Päeva Portailile projektist ja selle tulemustest lähemalt. 

Disaineri vaatepunktist tähendab jätkusuutlik maailmavaade keskkonnasõbralike materjalide eelistamist, toodete kvaliteedi ehk purunemis- ja kulumiskindluse tõstmist ja tootmises ringmajanduse põhimõtete rakendamist. Selle projekti eesmärgiks on arendada strateegiaid, mis seovad esemed kasutaja isiklike kogemustega ja loovad nii tooteid, mis on väärtuslikud, emotsionaalselt siduvad ja tähenduslikud, sest uuringud näitavad, et omaniku emotsionaalne side talle kuuluva esemega pikendab potentsiaalselt selle eseme aktiivset kasutamist, vähendab paralleelsete asendustoodete hulka ja uute toodete omandamise vajadust. 

Kollektsiooni lähtepunktiks ja inspiratsiooniallikaks olid kotiteemalised mälestused, mida kogusime koostöös Tallinna Linnamuuseumiga näitusel „Igapäevased kaaslased. Käekotid 1900-1950“ ja elektroonselt. Kogunes 116 eesti ja inglise keelset ankeeti, mis kirjeldasid detailselt omaniku elus olulist kotti. Järgnenud analüüsi tulemusena sõnastasime neli tähendust, mida tähtsaks muutunud kottidele omistati. Kõigi puhul selgusid ka neile kottidele kõige iseloomulikumad tunnused. Järgmisena valmistasime saadud tulemusi interpreteerides ja kaasaegsesse tootearendusse teisendades ühise kollektsiooni, mida esitlesime näitusena, et testida, kas ja kuivõrd seostab publik koti tunnuseid mälestuste põhjuseks olnud emotsioonidega. Näitusel oli võimalik kotte lähemalt uurida, selga või õlale sobitada ning nende kohta arvamust avaldada. Tagasisidet kogusime ankeetküsitluse vormis. Iga külastaja võis valida, kas ja millistele kottidele hinnang anda. Disainiöö nädala kuue päevaga kogunes 205 arvamusavaldust kõigi üheksa koti kohta. 

Oleme hetkel projekti kolmandas etapis – analüüsime ja võrdleme algseid mälestusi ja kollektsioonile saadud tagasisidet. Praeguseks on selgunud mitmed huvitavad seosed, mida saab kottide disainimisel edaspidi rakendada.

Mälestuste ühe teemana kerkisid esile klassikalisena tajutavad kotid. Need on ajatult elegantsed, mis koti välimuses tähendab väikesi mõõte ja minimalistlikku disaini. Sellised kotid sobituvad erinevate stiilide ja rõivakomplektidega ja neid saab seetõttu kanda pika aja jooksul. Kollektsiooni tagasiside näitas, et ajatu disain väljendub lihtsates vormides ja väljapeetud, kuid silmatorkamatus värvis. Meie kollektsioonis tajuti klassikalisena näiteks musta värvi ristkülikukujulist ümbrikkotti, mille klapp kattis kogu esidetaili. Sellise koti kandmist seostati väga mitmel korral teatriga ning vastustes elustus ka 1980ndate pidulikku kotti tähistanud termin „teatrikott“. 

Andmetest selgus, et kotte peetakse olulisteks mälestusesemeteks. Küsitluses osalenud seostasid neid konkreetsete inimeste, kohtade ja külastatud paikadega. Kingituseks saadud kotid tuletasid meelde kinkijat ja kingisaamise asjaolusid. Reisidelt kaasa toodud kotid omakorda sihtkohta, reisikaaslasi ja ettetulnud olukordi. Kollektsiooni tagasiside näitas, et sarnaseid assotsiatsioone aitavad tekitada vintage stiilis kotid. Detailidest näiteks raamkinnised ja dekoratiivsed voldid või ka lühikesed käekotilikud sangad. Traditsioonilised nahatöö võtted tekitavad sarnase assotsatsiooni – näiteks põime kasutamine kaasaegses võtmes, kuid kombinatsioonis pruuni värviga, mõjus samaaegselt uudselt ja tuttavlikult.

Kott võib inimese elus muutuda tähtsaks, sest pakub turvatunnet. Sellised kotid on kaaslaseks reisidel, aitavad üle saada elumuutusega kaasnevast ärevusest ning on toeks ja lohutuseks rasketel aegadel. Neid kotte ühendab tugev ja stabiilne kokkupuude kandja kehaga. Siia alla kuuluvad seljakotid ja pika diagonaalrihmaga üle keha kantavad õlakotid. Tagasiside näitas, et, mida selgem on koti kandmise viis ja funktsioon, seda turvalisemalt see mõjub. Kõikidele esemetele kotis oma koha leidmine, ehk nii voodritaskud kui sisejaotus, on olulised elemendid koti disainis. Ka on turvatunnet tekitavate kottide puhul oluline selle sulgemisviisi kindlus. Näiteks tekitas elevust „nähtamatute“ ehk materjalikihtide vahele peidetud magnetitega sulguv kotiraam. Avamise-sulgemise heli koos stabiilselt püsti seisva vormi ja üleni sulguva kotisuuga mõjusid rahustavalt ja kindlust loovalt.

Andmestiku neljanda tähendusvälja moodustasid erilised kotid. Need on masstoodangust erinevad kotid, millel on kas ebaharilik kuju, värv, kontrastsed detailid või ootamatud kaunistused. Publiku tagasiside kollektsioonile näitas, et ebatavalise vormi, erksa värvi või kõrgläikega kotte peeti julgeks ja stiilseks. Enamasti tajuti neid pilkupüüdva ehtena ja sellise koti puhul oldi valmis järgi andma nii kasutusmugavuses kui funktsionaalsuses. Liiga võõras või tavakasustuses uudne lähenemine, näiteks 3D-printimine, tekitas osas publikus ebalust, teistes uudishimu, kolmandad pani hoopis juurdlema plastiku kasutamise mõjude üle. Igal juhul tundus kotis olevat vestluse-algataja potentsiaali sarnaselt Starcki sidrunipressile. Viimase tähelepanekuna tasub mainida, et erilisi kotte saab kanda pika aja jooksul, sest sarnaselt klassikale asuvad need väljaspool trende ega lähe seetõttu moest.

Kokkuvõtteks näitavad projekti tulemused, et mälestustel ja kogemustel põhinev teadlik tähendusloome aitab disaineril soodustada tootekiindumuse teket ning seeläbi luua kestlikke ja pika elukaarega tooteid. 

Projekti meeskond: Jaana Päeva, Maris Rosenthal, Kadri Kruus, Merle Visak

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Projekti partnerid: Tallinna Linnamuuseum ja Kadri Kruus – Bags and Accessories

Näituse partner: Endover Kinnisvara

Uuri lisa Eesti Kunstiakadeemia kodulehelt.

Meesterõivaste brändi HANNES RÜÜTEL sügistalvine kollektsioon “The Past is Present” on justkui sügav kohtumine iseendaga, mis liigub mälestuste, identiteedi ja emotsionaalse vastupidavuse teljel. Isiklik, ent samas universaalne.

Fotograaf Marianna Gunja poolt pildile püütud moeseeria kannab endas mineviku kaja, korduvaid mustreid ja enesepeegeldust. “Meie kõigiga on kaasas emotsionaalne pagas ning isegi, kui see on raske, peame õppima, kuidas sellega valutult edasi sammuda,” mõtiskleb disainer Hannes Rüütel. “Me ei jutusta lugu üksnes sellest, mida me kanname, vaid ka sellest, mida me endas kanname.”

Disainer jätkab oma kollektsioonidele omast vastandamist nii materjalide kui vormide näol. Neutraalsetes toonides pehmed kangad vahelduvad julgete mustrite ja tekstuuridega ning siluetid ja detailid viitavad sel korral nii enesekontrollile kui ka vabanemisele. Meestele suunatud unisex-touch’iga rõivad on suuresti hinnatud ka naiste seas.

Tutvu kollektsiooniga galeriis!

Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.

Cärol Ott esitleb brändi carolxott alt sügisese Tallinn Fashion Weeki raames oma kevad/suvi 2026 kollektsiooni, mis sai alguse disaineri enda lapsepõlvekogemusest. 

“Suved saarel tähendasid alati suurt hulka tööd: muru niitmist, rohimist, adru korjamist, palkide tassimist, puude ladumist, köögiviljade eest hoolitsemist ja palju muud,” räägib disainer. “Lapsena tundusid need ülesanded  tüütu kohustusena, kuid lõpuks kaasnes nendega alati rahulolu ja uhkus selle üle, et oma kätega sai midagi valmis tehtud. Need rituaalid olid korraga koormavad ja vabastavad, ühendades perekonda, sugulasi ja sõpru, kes tuli talgute formaadis appi suuremaid töid ära tegema. Selle taustal on tööde tegemist dikteerinud alati heitlik ilm, “Eesti suvi”, mis tähendab, et sa ei tea kunagi, kas päev kulgeb päikese või vihma sabinaga.”

Kui Cäroli lapsepõlves oli töö maal käsikäes nappides riietes päevituse püüdmisega ja mõnusa koosviibimisega, siis veel pool sajandit tagasi olid samad tööd elulised ja vältimatud, et elada üle talv ja hoida talu toimivana. Toona kanti pikki katvaid rõivaid, mis kaitsesid keha kõrvetava päikese eest ja olid traditsioonilist laadi. Need kaks põrkuvat maailma — töö kui hädavajadus ning töö kui pool vabatahtlik rituaal on loonud Tallinn Fashion Weeki lavale jõudva kollektsiooni alustala.

Moebrändi carolxott alt toob disainer oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed: päikese käes pleekinud pinnad, higiplekid ja kleepuvate muruliblede alla mattunud rõivad. Kangaste pleegitused ja kulutatud ilme, naha fragmentidest loodud murujändrike detailid ning käsitsi kootud pinnad loovad terviku, mis seob käsitöö ja tänapäevased modernsed vormid tervikuks. Lisaks muru referentsile on disainis välja tootud ka viited hea ja sooja suve tagajärjele looduses – õitsevale sinivetikale.

Kokkuvõttena on kollektsioon “Eesti suvi 2026” disaineri isiklik kogemus töö ja keha suhetest kaasates sinna detaile põlvkondade tagustest talu töörõivastest.

Kollektsioon jõuab Tallinn Fashion Weeki lavale 22. oktoobril Kuldnõela gala raames.