Kogo galeriis on 27. augustini avatud kirjaniku ja kuraatori Jurriaan Benschopi kureeritud näitus „Kolm omamoodi“, kus osalevad kolm maalikunstnikku – Milla Aska, Veronika Hilger ja Paula Zarina-Zemane. 

Berliinis elav hollandi kirjanik ja kuraator Jurriaan Benschop on näitusele „Kolm omamoodi“ (Three of a Kind) kutsunud osalema kolm maalikunstnikku – Milla Aska, Veronika Hilger ja Paula Zarina-Zemane. Kunstnikke ühendab huvi mitmetimõistetavate kujutusvormide vastu – nende maalid kujutavad olukordi või figuure, mis ei ole üheselt äratuntavad, vaid on avatud erinevatele tõlgendustele, toonivalikus ning pinna- ja värvikäsitluses avaldub aga iga kunstniku eriomane hääl. Kolme näitusel esitletud kunstniku tööd tõrguvad haakumast konkreetse ajatunnetusega. Näitus on osa Kogo galerii selle aasta programmist „Minevik on olevik“.

Milla Aska (1993, tegutseb Helsingis) teoste figuurid paistaksid nagu läbi loori. Need ei näi lõpuni välja joonistuvat, vaid alles kulgevad nähtavaks ja käegakatsutavaks saamise poole. See mulje tuleneb Aska töötamisviisist – tema maalid on loodud õhukesi, läbikumavaid värvikihte üksteise peale kandes. „Minu maalid otsivad väljenduslaade sellistel teemadel nagu materiaalsus ja kehalised aistingud – näiteks mis tunne on, kui miski on naha vastas, või missugune näeb välja soojus. Mind huvitavad vormid, mis tunduvad küll hoomatavad, aga jäävad siiski tabamatuks.“ 2020. aastal omandas Aska magistrikraadi Helsingi Kunstiakadeemias. Tal on olnud isikunäitused Turu galeriis Titanik („Warmth on a Chair“, 2019) ja Aine kunstimuuseumi näituseprojekti „Lapin Kullanmurut“ raames Tornios („Vene ja soutaja“, 2021), mõlemad Soomes.

Veronika Hilgeri (1981, tegutseb Münchenis) maalid ühendavad endas maastikumaali, natüürmordi ja portreemaali elemente. Hilger on asjatundlik mitmetähenduslike kujutiste looja. Tema kujutatu on küll tuttavlik, mõjudes sageli orgaanilisena, kuid ometi ei ole see piisavalt selgepiiriline, et olla äratuntav. Kunstnik esitab kujutisi elementaarsel tasandil, kus puuduvad detailid. Tänu sellele omandavad vormid dünaamilise iseloomu: jala asemel võib olla leht, lehe asemel loom, looma asemel kivi. „Orgaanilisest saab inimesena hõlpsasti kinni haarata ning see loob võimaluse samastuda,“ märgib kunstnik. Hilger ühendab maalikunsti väikesemahuliste skulptuuridega. Teda esindab Sperlingi galerii Münchenis. 2021. aastal avaldas Verlag für Moderne Kunst tema loomingust ulatusliku monograafia.

Paula Zarina-Zemane (1988, tegutseb Riias) töödes on hajunud piir inimese ja keskkonna vahel. Teostes vahelduvad värvipilvedest moodustuvad abstraktsed kompositsioonid maastike konkreetsemate piirjoontega. Inimfiguur on kas väike või ilmutab end vaevumärgatava silueti või värvitäpina, mitte selgepiirilise kujutisena. Maalid sünnivad tavaliselt kiiresti ja pintslilöökide jäetud jälgede mõjul tekib mulje hoogsast liikumisest. Samas loob napp kompositsioon mõtliku meeleolu. „Üritan tulemuse ühe hoobiga kätte saada,“ lausub kunstnik. „See on habras protsess. Kui miski ei hakka kohe toimima, siis puhastan pinna ja alustan uuesti.“ Tema viimased isikunäitused toimusid Riias Maksla XO („Changes“, 2021) ja Careva Contemporary („One as Another“, 2018) galeriis.

Jurriaan Benschop on Berliinis elav hollandi kirjanik ja kuraator. Praegu töötab ta sel aastal ilmuva raamatu kallal „Why Painting Works“. Temalt on ilmunud enam kui 70 näitusearvustust ajakirjas Artforum, arvustusi, intervjuusid ja esseesid on avaldatud ka ajakirjades HART, DAMN, Elephant ja Tagesspiegel, samuti paljudes näitusekataloogides ja raamatutes. Tema kureeritud näituste hulka kuuluvad „Taking Root“ KITis Düsseldorfis (2019–20), „Content is a Glimpse“ (2018–19) Efremids galeriis Berliinis, „Re: Imagining Europe“ (2017) Box Freiraumis ja „A Matter of Touch“ (2020) Torstrasse 111-s Berliinis. Benschop annab Euroopa ja USA kunstikoolides külalislektorina loenguid, teeb stuudiovisiite ja juhendab kirjutamistöötubasid.

Näitus on avatud 1.07.–27.08.2022, galeriid saab külastada kolmapäevast reedeni kell 13–19, laupäeviti kell 13–18. Kogo galerii asub Tartus Aparaaditehases, Kastani 42.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.