Foto: Peter Lindbergh
“Halston”
„Halston“ räägib moedisainer Roy Halston Frowicki elust ja ajajärgust – mehest, kes tahtis „riidesse panna kogu Ameerika“. Tunnustatud režissöör Frédéric Tcheng („Dior ja mina”) on oskuslikult põiminud ühte haruldased arhiivikaadrid ja intiimsed intervjuud Halstoni sõprade, pereliikmete ja koostööpartneritega, sealhulgas Liza Minnelli, Halstoni õetütre Lesley Frowicki, režissöör Joel Schumacheri ja halstonettidega (ehk Halstoni lemmikmodellidega). Helen lisab, et Halston ei ole paljudele kuigi tuttav nimi, aga tema lugu on vägagi haarav ning tasub tutvumist – 70ndatel tõelise moeimpeeriumi loonud mees, kes ometi kõik kaotas. “Ma usun, et see on oluline osa moeajaloost, millega võiks end kurssi viia iga moe- ja kultuurihuviline.”
“Peter Lindbergh – Naiste lood”
Dokumentaalfilm portreteerib 20. sajandi üht suuremat fotograafi Peter Lindberghi, kes käesoleva aasta septembrikuu alguses meie hulgast ootamatult lahkus. Filmis saavad sõna tema õed, sõbrad, naised ja koostööpartnerid, kes jutustavad kuulsa fotograafi elust ja erakordsest loomingust, püüdes leida võtit igavesele küsimusele: mis teeb mõnest inimesest kunstniku? Ja kust tuli kogu see loominguline jõud, mida on pea võimatu ratsionaalselt analüüsida? “Tema oskus inimesi pildile püüda oli väga fenomenaalne ning mingil moel on meil kõigil temalt midagi õppida,” ütleb Helen.
“Bill Cunninghami ajastu”
“Bill Cunningham oli maailma armsaim ja isetuim fotograaf,” ütleb Helen. “Kindlasti on nii mõnedki näinud dokumentaali “Bill Cunningham New York”, mis samuti tema tegemisi jäädvustas. Minu arvates on uus film “Bill Cunninghami ajastu” põhjalikum ja isiklikum, sest põhineb pikal videointervjuul, mis Billiga kunagi tehti. Väga hästi tuleb välja, kuidas Billist kujunes just see armas ning samas privaatsust hindav inimene nagu me teda mäletame.” Film ise tugineb enam kui kolmele miljonile avaldamata fotole ja dokumendile Cunninghami arhiivist. Lisaks, nagu Helen ka mainis, legendi enda sõnadele hiljuti päevavalgele tulnud intervjuust aastast 1994, kus kuulus fotograaf meenutab olnut talle omasel lõbusal ja otsekohesel moel.
MoeKunstiKino piletid on müügil kino Sõprus kassas ja veebilehel https://fienta.com/, Tartu seansside piletid Tartu Elektriteatri kassas ja veebilehel https://elektriteater.ee/.
„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.
Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.
Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
