Täna algab taas moefilmide festival MoeKunstiKino, mille raames saab nautida värskeid moeteemalisi dokumentaalfilme. Vaatasime siin Portailiski kogu festivali programmi läbi, pidasime nõu MoeKunstiKino peakorraldaja Helen Saluveeriga ning otsustasime välja tuua need kolm filmi, mis on igale Portaili lugejale see sügis vaat et kohustuslikud!

“Halston”

„Halston“ räägib moedisainer Roy Halston Frowicki elust ja ajajärgust – mehest, kes tahtis „riidesse panna kogu Ameerika“. Tunnustatud režissöör Frédéric Tcheng („Dior ja mina”) on oskuslikult põiminud ühte haruldased arhiivikaadrid ja intiimsed intervjuud Halstoni sõprade, pereliikmete ja koostööpartneritega, sealhulgas Liza Minnelli, Halstoni õetütre Lesley Frowicki, režissöör Joel Schumacheri ja halstonettidega (ehk Halstoni lemmikmodellidega). Helen lisab, et Halston ei ole paljudele kuigi tuttav nimi, aga tema lugu on vägagi haarav ning tasub tutvumist – 70ndatel tõelise moeimpeeriumi loonud mees, kes ometi kõik kaotas. “Ma usun, et see on oluline osa moeajaloost, millega võiks end kurssi viia iga moe- ja kultuurihuviline.”

“Peter Lindbergh – Naiste lood”

Dokumentaalfilm portreteerib 20. sajandi üht suuremat fotograafi Peter Lindberghi, kes käesoleva aasta septembrikuu alguses meie hulgast ootamatult lahkus. Filmis saavad sõna tema õed, sõbrad, naised ja koostööpartnerid, kes jutustavad kuulsa fotograafi elust ja erakordsest loomingust, püüdes leida võtit igavesele küsimusele: mis teeb mõnest inimesest kunstniku? Ja kust tuli kogu see loominguline jõud, mida on pea võimatu ratsionaalselt analüüsida? “Tema oskus inimesi pildile püüda oli väga fenomenaalne ning mingil moel on meil kõigil temalt midagi õppida,” ütleb Helen.

“Bill Cunninghami ajastu”

“Bill Cunningham oli maailma armsaim ja isetuim fotograaf,” ütleb Helen. “Kindlasti on nii mõnedki näinud dokumentaali “Bill Cunningham New York”, mis samuti tema tegemisi jäädvustas. Minu arvates on uus film “Bill Cunninghami ajastu” põhjalikum ja isiklikum, sest põhineb pikal videointervjuul, mis Billiga kunagi tehti. Väga hästi tuleb välja, kuidas Billist kujunes just see armas ning samas privaatsust hindav inimene nagu me teda mäletame.” Film ise tugineb enam kui kolmele miljonile avaldamata fotole ja dokumendile Cunninghami arhiivist. Lisaks, nagu Helen ka mainis, legendi enda sõnadele hiljuti päevavalgele tulnud intervjuust aastast 1994, kus kuulus fotograaf meenutab olnut talle omasel lõbusal ja otsekohesel moel.

MoeKunstiKino piletid on müügil kino Sõprus kassas ja veebilehel https://fienta.com/, Tartu seansside piletid Tartu Elektriteatri kassas ja veebilehel https://elektriteater.ee/.

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.