Foto: Roxanne Lowit
Kellele Roxanne’i nimi ehk võõras tundub, siis paljud peavad just teda behind the scenes fotograafia algatajaks. Nimelt enne teda ei lastud ühtegi fotograafi lava taha jäädvustama seda kaost, mis seal moeetenduste ajal valitseb, kuid 80ndatel see muutus ja Roxanne’i tuntus kasvas väga kiiresti.
Lisaks sellele, kuidas Roxanne’i karjäär alguse sai, saab filmis kuulda ka tema sõprusest Yves Saint Laurentiga, tema koostööst moeajakirjadega Vogue ja Vanity Fair ning Studio 54 kuldaegadest, mida kõike oli alati saatmas tema analoogkaamera. Oma meenutusi toonasest moemaailmast – moemaailmast enne internetti, Facebooki ja Instagrami – jagavad nii Pat Cleveland kui Giorgio Armani, samuti saavad sõna Giambattista Valli, Julian Schnabel, David LaChapelle, Jeremy Scott, Heidi Klum, Fran Drescher jpt.
Alati musta kandva Roxanne’i on teinud eriliseks see, et tal on kombeks tabada pidudel neid hetki, mida keegi teine ei märka, neid kelmikaid või isegi piiripealseid skandaalseid hetki, mis kord lõpetasid kõmuajakirjades, hiljem aga kaunistasid mitmeid tema raamatuid. Muidugi jagab Roxanne dokumentaalis mõtteid sellestki, kuhu moefotograafia täna jõudnud on, ning kuigi ta igast aspektist kindlasti vaimustuses ei ole – näiteks selfide tegemisest –, siis jätkab endiselt oma moefotograafi teekonda ja austajaid on tal täna rohkem kui kunagi varem.
Soovitame tungivalt seda dokumentaali vaadata!
Programmi üheks tähelepanuväärsemaks sündmuseks on Jackie Chani roll draamakomöödias „Mängime kodu”, kus märulifilmide legend astub üles hoopis Alzheimeri tõbe põdeva mehena. Sama isiklikku mõõdet kannab ka režissöör Li Taiyani lugu, mis on inspireeritud tema enda perekonna kogemusest. Teise oodatud nimena jõuab Tartusse Emilia Clarke, keda näeb ulmelises romantilises draamas „Teine elu”, mille maailma esilinastus toimus tänavusel Tribeca festivalil.
Rahvusvahelisest programmist leiab veel Igor Šeregi menuka komöödia „Pulmad”, Alex Camilleri Malta-hõngulise muusikalise draama „Żejtune”, Aina Cloteti Cannes’i programmis „Kriitikute nädal” linastunud „Elagu elu!” ning Géraldine Nakache värske suhtepsühholoogilise draama „Mõtle head”.
Esimest korda on Tartuffi vabaõhukinos kavas ka eraldi lühifilmide õhtu „Shorts@Tartuff: lühkarid, armastusega”, mille programmi on koostanud PÖFF Shorts. Festivali avafilmiks on Tai režissööride linateos „Gohan – valge koer”.
Samuti jõuavad vabaõhuekraanile ka armastusfilmide klassikud, nende seas Baz Luhrmanni „Moulin Rouge”, Pedro Almodóvari „Seo mind! Ahelda mind!”, Rob Reineri „Ole minuga”, Martin Scorsese „Hirmu neem”, Jacques Deray „Bassein” ja Thea Sharrocki „Mina enne sind”. Lisaks linastuvad Elektriteatris dokumentaal- ja noortefilmid.
Kõik Tartuffi seansid on publikule tasuta. Festivali programmi ja lisainfo leiab Tartuffi kodulehelt tartuff.ee.
Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas.
Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.
Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.
