Elīna Vītola (sünd. 1986) on Riias elav ja töötav kunstnik. Tema kontseptuaalne, visuaalselt ilmekas looming ulatub maalidest kuni keerukate ühisinstallatsioonideni, kuhu on kaasatud paljud teised kunstnikud ja loomeinimesed. Tema isikunäitus küsib: mida teha, kui minevik ja selle mälestused on peidus või allasurutud, vasturääkivad, teispool teadmiste piire ning eelkõige painavad ja tumedad; kuidas sellest mõelda ja rääkida, kui hoolimata leitud andmetest ja seikadest pole otseseid tõendeid ega materjale; kuidas saab kunstinäitus aidata sellist minevikku taasavada ja sellest rääkida.
Kunstnikul oli soov saada rohkem teada oma maalikunstnikust vanaonu kohta, kellega ta kunagi ei kohtunud, sest too jäi teise maailmasõja ajal kadunuks. Arhiivide ja muude allikate uurimine ning maailma eri paigust üllatuslikult leitud sugulastelt kuuldud lood tõid päevavalgele vanaonu elu keerdkäike, aga ka vasturääkivusi ja tema mahavaikimist perekonnamälestustes. Lugudes ei paljastunud üksnes kunstniku kadunud sugulase elulugu, vaid ka ebameeldivad ja painavad mälestused teisest maailmasõjast ja sõjajärgsest ajast ning vaikusest, mis saadab neid ühiskonnas siiani.
Elīna Vītola isikunäitus „Hingehind“ on avatud 8. veebruarini Kogo galeriis, mis asub Tartu Aparaaditehases (Kastani 42). Galeriid saab külastada K–R kell 12–18, L 12–16.
9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.
Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.
Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.
Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.