Tartus Kogo galeriis on avatud Läti maali-, installatsiooni- ja performance’i-kunstniku Elīna Vītola isikunäitus „Hingehind“, mille kureeris Läti kunstiteadlane ja kuraator Ieva Astahovska. Näitus mõtiskleb kunsti ja elu, mineviku ja oleviku, isikliku ja kollektiivse, teadaoleva ja mahavaikitu seoste üle.

Elīna Vītola (sünd. 1986) on Riias elav ja töötav kunstnik. Tema kontseptuaalne, visuaalselt ilmekas looming ulatub maalidest kuni keerukate ühisinstallatsioonideni, kuhu on kaasatud paljud teised kunstnikud ja loomeinimesed. Tema isikunäitus küsib: mida teha, kui minevik ja selle mälestused on peidus või allasurutud, vasturääkivad, teispool teadmiste piire ning eelkõige painavad ja tumedad; kuidas sellest mõelda ja rääkida, kui hoolimata leitud andmetest ja seikadest pole otseseid tõendeid ega materjale; kuidas saab kunstinäitus aidata sellist minevikku taasavada ja sellest rääkida.

Kunstnikul oli soov saada rohkem teada oma maalikunstnikust vanaonu kohta, kellega ta kunagi ei kohtunud, sest too jäi teise maailmasõja ajal kadunuks. Arhiivide ja muude allikate uurimine ning maailma eri paigust üllatuslikult leitud sugulastelt kuuldud lood tõid päevavalgele vanaonu elu keerdkäike, aga ka vasturääkivusi ja tema mahavaikimist perekonnamälestustes. Lugudes ei paljastunud üksnes kunstniku kadunud sugulase elulugu, vaid ka ebameeldivad ja painavad mälestused teisest maailmasõjast ja sõjajärgsest ajast ning vaikusest, mis saadab neid ühiskonnas siiani.

Elīna Vītola isikunäitus „Hingehind“ on avatud 8. veebruarini Kogo galeriis, mis asub Tartu Aparaaditehases (Kastani 42). Galeriid saab külastada K–R kell 12–18, L 12–16.

Muusik Anna Kaneelina ja kunstnik Kärt Hammer avavad 20. novembril Tallinnas ühisnäituse “Walls”, milles on ühte installatiivsesse ruumi toodud kokku helid ja kunst. Ühtlasi avaldas Anna täna visuaali oma oktoobris ilmunud loole “Tired”. 

Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?

Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.

“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”

Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist. 

Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis. 

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.