“”Tüdruk trammis” on kindlasti üks mu lemmikuid kogu albumilt – see on mõnus, suvine ja helge,” räägib INGER. Video võtted said alguse varavalges Balti jaamas. “Olime platsis juba kell 5:45 ja jagasime oma muusikat esimestele trammisõitjatele. Inimesed olid üllatavalt vastuvõtlikud – mõni filmis isegi salaja kõrvalt meie tegemisi.”
Inspiratsioon loole sündiski just nimelt ühest trammisõidust – kuigi INGER tunnistas oma albumi esitlusel, et ta polnud trammiga sõitnud juba ammu. Nüüdseks on see lubatud suvine sõit tehtud ning ka visuaalselt jäädvustatud.
Video tõi ekraanile loovtiim Chairmen Productioni eestvedamisel – režissöörideks Kaur Kulver ja Martin Pikk.
Laul ise sündis koostöös Markus Palo, Claus Heinrich Riismaa ja Harmo-Ron Kallastega. Produtsendiks oli Markus Palo, loo miksis Steven Ilves ja masterdas Sander Sadam.
Festivali kunstiline juht, saksofonist Raivo Tafenau kutsub festivalile: “Tänases rahutus ja turbulentses maailmas pakub kesksuvine TAFF:fest pehmet ja turvalist maandumist Haapsalu linnuse hoovis. Nagu tavaliselt, on lavalaudadel enneolematud koosseisud, uus ja värske looming eesti muusika tipptegijatelt ning lisaks astuvad lavale muusikud Norrast, Taanist, Soomest, Lätist ja Leedust. Hea muusika festival, kus lihtsalt kõik on lummavalt kaunis ja suursugune.”
Mida tänavu kuulda saab? Rahel Talts esitleb koos oma Taani sõpradega uut albumit – ansamblis laulab ka mitmeid auhindu võitnud, sh Aasta Jazzmuusik 2024 tiitli pälvinud noor Eesti talent Karmen Rõivassepp. Siim Aimla 50. juubeliks tuleb jälle kokku Tafenau-Aimla kvintett, mis esitab ansambli omaloomingut. ELLIP oma bändiga esindab väga isikupärast klubi funki ning Trygve Seim toob taas lavale kava “Helsinki Songs”, kus mängib ka jazzpianist Kristjan Randalu. Jason Hunter paneb kokku Balti riikide muusikutest koosneva ansambli ning Liisi Koikson ja Marianne Leibur teevad kummarduse Joni Mitchellile, koos Raul Söödi veetava jazzansambliga. Alonette esindab jazzikultuuri noort ja progressiivset põlvkonda ning Eesti rahvuslik uhkus, pea 30 aastat tegutsenud Estonian Dream Big Band koos Marvi Vallastega saab auväärse võimaluse lõpetada festival.
Festivalipass on müügil siin ja Haapsalu kultuurikeskuse kassas. Lisainfo kodulehelt.
Esitletud kollektsioon ise oli kui sügav kummardus CHANELi pärandile, meenutus Gabrielle Chaneli armastusest Inglismaa maastike ja Šotimaa nõmmede vastu. Need looduslähedased paigad, mis kunagi inspireerisid Mademoiselle Chaneli disainifilosoofiat, olid nüüd lähtepunktiks kollektsioonile, mis kõneles pehmusest, lihtsusest ja maalähedasest elegantsist.
Etendus toimus Grand Palais’ Salon d’Honneuris, mis oli muudetud legendaarse 31 Rue Cambon aadressil asuva salongi sarnaseks — tagasihoidlikuks, intiimseks, väljapeetuks. Willo Perroni loodud ruumikujundus peegeldas Gabrielle Chaneli minimalistlikku, ent läbimõeldud lähenemist. Just siin, selles vaoshoitud õhkkonnas, said õrnalt liikuda modellid, kes kandsid kreemvalgeid, kuldseid ja musti siluette — tuttavlikke, ent tänapäevase värskusega.
Kollektsioonis olid esindatud klassikalised moemaja motiivid: tviidkostüümid looduslikes toonides, ülikondadele omased lõiked, mis pakkusid naise kehale vabadust ja mugavust; detailid, mis meenutasid maskuliinset rätsepatööd, ent olid ümber mõtestatud naiseliku pehmuse kaudu. See oli dialoog mineviku ja oleviku vahel — CHANELi ateljee oskuste demonstratsioon, millele Blazy nüüd edasi ehitama asub.
Ent kõige olulisemalt kõneles see kollektsioon üleminekust. See oli ühe ajastu viimane peatükk — ajastu, kus disain sündis kollektiivsest mälu- ja oskustepagasist, mitte ühe konkreetse loovjuhi visioonist. See vaikne hüvastijätt oli väärikas ja sügavalt CHANELilik: täis ajatuid viiteid, käsitöö meistrlikkust ja usku, et liikumine edasi ei tähenda kunagi mineviku unustamist.
Vaata moeetendus oma silmaga üle allolevast videost: