DJ Critikali uus album “Virmalise 5a” on rännak ajas tagasi 90ndate biitide, murtud rütmide, sämplerite ja elektroonika sulatusahju. See on jätk 20 aastat tagasi ilmunud plaadile “Chapter One ehk Teine maitse” ja sirvib fragmente 90ndate lõpu “Beat Physicsi” aegsest elektroonikast. Album sisaldab varaseid transformatiivseid momente elektroonilises muusikas ja peegeldab sajandivahetuse muusikalisi revolutsioone. Album on pulseerivate rütmide ja õhuliste alatoonide mosaiik, hõlmates ka instrumentaalse hip-hopi ja trip-hopi olemust.
“See album keskendub eelmise sajandi lõpus kokku põrganud subkultuuridele ja helile, mille keskmes ma üles kasvasin. Jungle, hip-hop, dub, metal, punk, techno, house, hardcore, breakbeat ja kõik muu, mis sinna vahele mahtus, on kogu selle albumi inspiratsioon,” räägib Critikal. “Lopsakalt paksude süntesaatori-tekstuuridele vastanduvad toored ja illustreerimata biitide kihid, mis on justkui valguspahvakad kunagistest hämaratest illegaalsete reivisaalide helisüsteemidest. Baseerudes oma olemuses kõigile neile, nimetagem “alltekstidele”, liigun ja vaatan siiski alati tulevikku, mängin kogetu ja olnuga, jagades kogetut nii elektroonilise muusika entusiastidele kui ka uutele žanrieksploraatoritele.”
Albumil teevad kaasa progressiivse death metal bändi Surgent kitarrist Jaan Varts, jazz viiuldaja, helilooja ja laulja Ingrid Hagel, žanripiire ületava helikeelega noor laulja ja produtsent Ivonna ning noor jazzpianist ja helilooja Mikk Kaasik, samuti Eesti elektroonilise tantsumuusika korüfee Meri (R.O.T.D.), Eesti underground hip-hopi DJ ja produtsent DJ Bandit ning GogDog.
Kuula uut albumit Spotifys!
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.