Foto: Peeter Rästa
Meeleldi olid meile nõus aru andma kuus kohalikku disainerit ja meile tundus, et käesoleval nädalal aset leidva Tallinn Fashion Weeki eel on just paras aeg need vastused ka teieni tuua. Disainerid, sõna on teil!
Aldo Järvsoo:
„Eestis on enamus disainereid sõbrad, mitte konkurendid, ja minu jaoks on see tavaline ning ma ei ole jätnud vahele ühtegi oma sõbra etendust! Õnneks on mul tööelu nii hästi sätitud, et teen show’sid peaaegu alati koos Riina Põldroosi ja Ketlin Bachmanniga ning siis ei olegi võimalik nende etendustest ilma jääda. Tavaliselt lipsangi salaja backstage’ist saali, et hiljem saaks neile ette kanda, kas oli ikka sobilik asi, mille nad lavale saatsid.
Ma käin moeetendustel nagu teatris või kontserdil – elamust saamas! Lõiked ja kangad ei oma selle juures mingit tähtsust, olulisem on meeleolu, mille disainer suudab kogu tervikuga tekitada. Näiteks sel aastal käis Suurbritannia kuninganna Elizabeth II esimest korda Londoni moenädala moeetendusel. See on oluline näitaja – moekunstist on saanud tänu lavastusele, dekoratsioonidele, muusikale ja lõpuks loomulikult ka riietele tõsiseltvõetav etenduskunsti vorm, mille vaatamine ei ole ammu vaid konkreetse käekoti-ostja või modelli-fänni jaoks huvitav. Pean muidugi lisama, et Chaneli viimatisel etendusel nähtud elusate puude maharaiumist pooletunnise show jaoks ma küll õigeks ei pea, aga samas ei pea ma õigeks ka baleriinide aastaid kestvaid kannatusi, kuid ilusaks elamuseks pean nii balletti kui ka Chaneli etendusi!”
Diana Arno:
„Erinevaid põhjusi taga ajades, külastan aeg-ajalt teiste disainerite show’sid küll. Vahel on see tingitud sellest, et austan selle inimese tööd ja loomingut põhjatult ning lähen talle tähtsal õhtul kaasa elama. Loomingulist innustust ma otsima ei lähe, pealegi ei ole Eestis nii palju tegijaid, kes sellises formaadis moeelamust pakuks. Siiski on teiste moeloojate loominguga kursis olemine väga kasulik – pole oluline, kas show sai tehtud hästi või halvasti, igal juhul annab see kogemuse. Ma ei pööra niivõrd palju tähelepanu kollektsioonidele kui tervikule, vaatan seda kui omanäolist projekti. Sest selleks, et üks moeetendus toimuda saaks, kulub nii palju tööaega, energiat, kannatust – see on suur stress. Naudin väga, kui see projekt kulmineerub hästi – professionaalselt ülesehitatud show’ga, kus kõik näeb välja harmooniline ja terviklik, iga detail on paigas. Muusika, video, modellid, koreograafia, stilistika ja loomulikult ka kollektsioon ise. Kui kõik elemendid selles mosaiigis kaunilt kokku langevad, saan alati suure naudingu, plaksutan ja karjun üle saali: „Braavo!”
Kahjuks ei õnnestu mul muidugi alati teiste disainerite moeetendusi vaadata, sest üldiselt olen samal ajal hõivatud omaenda show ettevalmistamisega. Kui mul aga juhuse tahtel nii palju õnne on, siis loomulikult teen seda hea meelega. Üks nendest show’dest, mida ma kunagi näinud pole ega ilmselt ka tulevikus näe, on minu enda moe-show, sest olen alati kulisside taga. Ainult hiljem näen videosalvestusi, kuid see ei anna päris samu elamusi edasi.
Ma arvan, et ei tohiks kunagi unustada, et moeetendus või fashion show on ju eelkõike show, mitte lihtsalt riiete demonstratsioon. Just nii me ka oma show’desse suhtume. Me ei lähe moenädalale pelgalt oma kollektsiooni näitama, vaid tutvustame vaatajale lõiku meie väikese maailma ajaloost.”
Aivar „Antonio” Lätt:
„Muidugi ma käin teiste disainerite etendustel, aga ennekõike siis, kui mind tõsiselt huvitab selle disaineri looming (ja kui mind on lisaks ka etendusele kutsutud). Üldiselt võib öelda, et külastan moeetendusi ikka, sest tahes tahtmata oleme siin Eestis kõik selles moedisainipaadis pead-jalad koos. Lisaks on alati hea olla kursis sellega, millega keegi on hakkama saanud.
Muide, nägin paar aastat tagasi Marc Jacobsit Yohji Yamamoto meestemoe etendusel ja sellest küll mingit kõmu ei tekkinud!”
Kätlin Kikkas:
„Mina käin ikka teiste kodumaiste disainerite moeetendustel. Üritan alati kaasa elada disaineritele, kelle tööd ma hindan ja austan. Ma ei näe selles probleemi – miks ei võiks käia. Pigem on see just tore žest. Ma ei käi kindlasti teiste show’del ideid varastamas, pigem just viin ennast kurssi sellega, millega teised tegelevad ja hoian kindlamalt oma joont. Mulle on pigem jäänud mulje, et Eestis käivad paljud disainerid teistele disaineritele kaasa elamas, õnneks ei ole see meil mingi tabu. Me kõik ju tunneme üksteist ja on tore, kui ka teistel oma etenduse ja kollektsiooniga hästi läheb!”
Kriss Eglite:
„Olen suur Eesti disaini fänn ja kui vähegi võimalik, käin ikka ka teiste disainerite ja brändide show’del ja esitlustel. Mulle meeldib ennast kursis hoida teiste tegemistega, lisaks on paljud neist ka head tuttavad ning tore on lihtsalt korraks näha ja paar sõna juttu ajada.
Kuna ehtebrändina pole suurt kohustust hooajalisi moeetendusi teha, siis ma meeletult detaile etenduste juures ei jälgi. Pigem lähen mõnusat emotsiooni saama. Lisaks hoian alati silmad lahti selles osas, kas ehk mulle endale oleks etenduselt riidekappi midagi uut ja ägedat vaja!”
Lilli Jahilo:
„Reeglina tehakse show’sid eelkõige sisseostjate, meedia ja klientide jaoks. Seetõttu ei ole ma otseselt sihtgrupp, keda sellist laadi moeetendustele üldse kutsuma peaks. See muidugi ei välista vahel mõnele sõbrast kolleegile kohapeal kaasa elamast.
Professionaalsest huvist hoian ikka silma peal, mis meie kohalikus moeelus toimub, sotsiaalmeedia on selle väga lihtsaks teinud.
Oluline on siinkohal mainida, et moe-show ei ole tänapäeval ainus formaat oma kollektsioonide esitlemiseks. Brändi jaoks on oluline arvestada konkreetse turu ja nišiga. Sellest lähtuvalt tehakse otsus, kuidas, kus, millal ja mida turundada. Moeäri on äri nagu iga teinegi ning moenädalad ainult selle üks osa.”
Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.
Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.
Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.
Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.
Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.
“Selleaastane BRUNO konkurss paistab silma küpsete ja läbimõeldud toodete poolest, eriti elukeskkonna kategoorias. Need ei ole hetkelised mõttevälgatused, vaid disainid, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest, ergonoomikast ja vastutustundlikust materjalikasutusest. Kõiki töid ühendab tugev keskkonnateadlikkus – see on saanud uueks kvaliteedimärgiks,” ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja.
Eesti tootedisaini kõrget taset tõi esile ka žürii. “Eesti disainis on huvitav pinge: traditsioon ilma nostalgiata ja tehnoloogia ilma materiaalsust tingimata kaotamata,” kommenteeris žüriiliige Jaume Domenech, Saksamaa disainiekspert ja mööblifirma Vitra asepresident.
„On selgelt näha, et Eesti disain on väga läbimõeldud ja hingestatud. Kui mõelda väga heade toodete peale, siis seisneb võti reaalsete probleemide loomingulises lahendamises. Innovatsioon on meeletult oluline, kuid seda peab teostama nõnda, et tootel oleks ka reaalne võimalus toimida ja olukorda parandada,“ lisas Terry McStea, Briti disaini- ja innovatsioonispetsialist.
„Eesti disain on väga huvitavas kohas. Meil on väike, kuid aina tugevamaks muutuv disainikogukond ja järjest rohkem näiteid sellest, et Eesti disain suudab konkureerida ka rahvusvahelisel turul. Meie üheks tugevuseks pean oskust ühendada funktsionaalsus, puhas esteetika ja leidlikkus. Samuti annab meie väiksus teatava eelise. Disainerid peavad tihti olema korraga nii loojad kui ka ettevõtjad. See tähendab, et disain ei jää ainult kontseptsiooni tasandile, vaid peab suutma päriselt toimida – tootmises, turul ja kasutaja käes,“ rääkis BRUNO žüriiliige Margot Vaaderpass, WOH stuudio looja ja disainer.
2026. aasta BRUNO nominendid on:
Elustiilitoote disaini kategoorias:
Elukeskkondliku toote disaini kategoorias:
Insenertehnilise toote kategoorias:
Lisaks tunnustatakse silmapaistvat panust Eesti disaini BRUNO Elutöö auhinnaga.
