Foto: Peeter Rästa

Kas Eesti disainerid käivad vaatamas teiste Eesti disainerite etendusi?

Aivar „Antonio” Lätt

Pariisis hiljuti lõppenud moenädalal tekitas enneolematut kõmu uudis, et Marc Jacobs käis vaatamas (esimest korda) Chaneli moeetendust. Kas see on tõesti nii haruldane, et üks disainer väisab teise moeetendust? Kuidas on sellega lood Eestis? Võtsime kätte ja uurisime järele.

Meeleldi olid meile nõus aru andma kuus kohalikku disainerit ja meile tundus, et käesoleval nädalal aset leidva Tallinn Fashion Weeki eel on just paras aeg need vastused ka teieni tuua. Disainerid, sõna on teil!

Aldo Järvsoo: 

„Eestis on enamus disainereid sõbrad, mitte konkurendid, ja minu jaoks on see tavaline ning ma ei ole jätnud vahele ühtegi oma sõbra etendust! Õnneks on mul tööelu nii hästi sätitud, et teen show’sid peaaegu alati koos Riina Põldroosi ja Ketlin Bachmanniga ning siis ei olegi võimalik nende etendustest ilma jääda. Tavaliselt lipsangi salaja backstage’ist saali, et hiljem saaks neile ette kanda, kas oli ikka sobilik asi, mille nad lavale saatsid.

Ma käin moeetendustel nagu teatris või kontserdil – elamust saamas! Lõiked ja kangad ei oma selle juures mingit tähtsust, olulisem on meeleolu, mille disainer suudab kogu tervikuga tekitada. Näiteks sel aastal käis Suurbritannia kuninganna Elizabeth II esimest korda Londoni moenädala moeetendusel. See on oluline näitaja – moekunstist on saanud tänu lavastusele, dekoratsioonidele, muusikale ja lõpuks loomulikult ka riietele tõsiseltvõetav etenduskunsti vorm, mille vaatamine ei ole ammu vaid konkreetse käekoti-ostja või modelli-fänni jaoks huvitav. Pean muidugi lisama, et Chaneli viimatisel etendusel nähtud elusate puude maharaiumist pooletunnise show jaoks ma küll õigeks ei pea, aga samas ei pea ma õigeks ka baleriinide aastaid kestvaid kannatusi, kuid ilusaks elamuseks pean nii balletti kui ka Chaneli etendusi!”

Diana Arno:

„Erinevaid põhjusi taga ajades, külastan aeg-ajalt teiste disainerite show’sid küll. Vahel on see tingitud sellest, et austan selle inimese tööd ja loomingut põhjatult ning lähen talle tähtsal õhtul kaasa elama. Loomingulist innustust ma otsima ei lähe, pealegi ei ole Eestis nii palju tegijaid, kes sellises formaadis moeelamust pakuks. Siiski on teiste moeloojate loominguga kursis olemine väga kasulik – pole oluline, kas show sai tehtud hästi või halvasti, igal juhul annab see kogemuse. Ma ei pööra niivõrd palju tähelepanu kollektsioonidele kui tervikule, vaatan seda kui omanäolist projekti. Sest selleks, et üks moeetendus toimuda saaks, kulub nii palju tööaega, energiat, kannatust – see on suur stress. Naudin väga, kui see projekt kulmineerub hästi – professionaalselt ülesehitatud show’ga, kus kõik näeb välja harmooniline ja terviklik, iga detail on paigas. Muusika, video, modellid, koreograafia, stilistika ja loomulikult ka kollektsioon ise. Kui kõik elemendid selles mosaiigis kaunilt kokku langevad, saan alati suure naudingu, plaksutan ja karjun üle saali: „Braavo!”

Kahjuks ei õnnestu mul muidugi alati teiste disainerite moeetendusi vaadata, sest üldiselt olen samal ajal hõivatud omaenda show ettevalmistamisega. Kui mul aga juhuse tahtel nii palju õnne on, siis loomulikult teen seda hea meelega. Üks nendest show’dest, mida ma kunagi näinud pole ega ilmselt ka tulevikus näe, on minu enda moe-show, sest olen alati kulisside taga. Ainult hiljem näen videosalvestusi, kuid see ei anna päris samu elamusi edasi.

Ma arvan, et ei tohiks kunagi unustada, et moeetendus või fashion show on ju eelkõike show, mitte lihtsalt riiete demonstratsioon. Just nii me ka oma show’desse suhtume. Me ei lähe moenädalale pelgalt oma kollektsiooni näitama, vaid tutvustame vaatajale lõiku meie väikese maailma ajaloost.”

AivarAntonioLätt:

„Muidugi ma käin teiste disainerite etendustel, aga ennekõike siis, kui mind tõsiselt huvitab selle disaineri looming (ja kui mind on lisaks ka etendusele kutsutud). Üldiselt võib öelda, et külastan moeetendusi ikka, sest tahes tahtmata oleme siin Eestis kõik selles moedisainipaadis pead-jalad koos. Lisaks on alati hea olla kursis sellega, millega keegi on hakkama saanud.

Muide, nägin paar aastat tagasi Marc Jacobsit Yohji Yamamoto meestemoe etendusel ja sellest küll mingit kõmu ei tekkinud!”

Kätlin Kikkas: 

„Mina käin ikka teiste kodumaiste disainerite moeetendustel. Üritan alati kaasa elada disaineritele, kelle tööd ma hindan ja austan. Ma ei näe selles probleemi – miks ei võiks käia. Pigem on see just tore žest. Ma ei käi kindlasti teiste show’del ideid varastamas, pigem just viin ennast kurssi sellega, millega teised tegelevad ja hoian kindlamalt oma joont. Mulle on pigem jäänud mulje, et Eestis käivad paljud disainerid teistele disaineritele kaasa elamas, õnneks ei ole see meil mingi tabu. Me kõik ju tunneme üksteist ja on tore, kui ka teistel oma etenduse ja kollektsiooniga hästi läheb!”

Kriss Eglite: 

„Olen suur Eesti disaini fänn ja kui vähegi võimalik, käin ikka ka teiste disainerite ja brändide show’del ja esitlustel. Mulle meeldib ennast kursis hoida teiste tegemistega, lisaks on paljud neist ka head tuttavad ning tore on lihtsalt korraks näha ja paar sõna juttu ajada.

Kuna ehtebrändina pole suurt kohustust hooajalisi moeetendusi teha, siis ma meeletult detaile etenduste juures ei jälgi. Pigem lähen mõnusat emotsiooni saama. Lisaks hoian alati silmad lahti selles osas, kas ehk mulle endale oleks etenduselt riidekappi midagi uut ja ägedat vaja!”

Lilli Jahilo:

„Reeglina tehakse show’sid eelkõige sisseostjate, meedia ja klientide jaoks. Seetõttu ei ole ma otseselt sihtgrupp, keda sellist laadi moeetendustele üldse kutsuma peaks. See muidugi ei välista vahel mõnele sõbrast kolleegile kohapeal kaasa elamast.

Professionaalsest huvist hoian ikka silma peal, mis meie kohalikus moeelus toimub, sotsiaalmeedia on selle väga lihtsaks teinud.

Oluline on siinkohal mainida, et moe-show ei ole tänapäeval ainus formaat oma kollektsioonide esitlemiseks. Brändi jaoks on oluline arvestada konkreetse turu ja nišiga. Sellest lähtuvalt tehakse otsus, kuidas, kus, millal ja mida turundada. Moeäri on äri nagu iga teinegi ning moenädalad ainult selle üks osa.”

SaveSave

SaveSave

SaveSave

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Mia Tohver

HANNES RÜÜTEL, südasuvi ehteis ja eheduses

Vaid mõned kuud tagasi esitles moemärk HANNES RÜÜTEL oma esimest ehetekollektsiooni “OIU”, mis peidab endas moemärgi asutaja Hannese helgeid mälestusi, soojust ja nostalgiat. Needsamad märksõnad kandusid edasi värskelt ilmavalgust näinud südasuvisesse fotomaagiasse – hetke, mil looduse lopsakus ja päikese paitus mõjuvad kõige ehedamalt.

Fotograaf Mia Tohveri jäädvustatud seeria seob üheks tervikuks hiljuti lansseeritud ehetekollektsiooni ja moemärgi HANNES RÜÜTEL unisex touch’iga rõivad. “Hannese looming oli sellesse sooja suveõhtusse loodud – kõik toonid, tekstuurid ja valgussillerdused sulasid kaamera ees kokku ühtseks maailmaks, justkui oleks võetud pipetiga värve ümbrusest ja seatud need kollektsiooni värvigammasse. Ja sellele kõigele puhus elu sisse modellide Elina ja Jürgeni mänguline energia,” kirjeldab Mia.

Tutvu kõnealuse seeriaga galeriis!

Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Mia Tohver.

Eesti moekunstnike uus põlvkond toob lavale „Finiśage“

Augusti lõpp toob Eesti moearmastajate ette visuaalse ja vaimse maiuspala. 25. augustil jõuab Sakala 3 Teatrimaja lavale viie Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna lõpetaja moeetendus “Finiśage” – ambitsioonikas ja kontseptuaalselt terviklik moesündmus, mis ühendab süvitsi mineva uurimistöö, oskusliku käsitööd ausse toova teostuse ning kõrgetasemelise lavastuse. 

Finiśage” sündis vajadusest tekitada Eesti moemaastikule platvorm, kus autorimoe ideed ja teostus saavad mööndusteta avalduda. Kui ERKI Moeshow annab ruumi tudengite katsetustele ja Tallinna moenädal keskendub pigem kommertsbrändide turunduslikele eesmärkidele, siis kontseptuaalselt süvitsi minevaid lavastuslikke esitlusi näeb Eestis vähe.

Seda tühimikku asuvad oma hübriidetendusega täitma viis värskelt diplomeeritud moekunstnikku – Ron Verlin, Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk. Lavale jõuavad kunstilise väärtusega seisukohavõtud – teosed, mis kõnetavad nii oma ideede kui vormiga. Näeme, kuidas rõivas kannab nii mälu, mässu, palvet kui ka piinavalt ausaid küsimusi inimkogemuse kohta. Kunstnikud aitab lavale peaprodutsent Marie Soosaar.

Etenduse pealkirja omanäoline kirjapilt on tuletatud sõnadest finale, finiš ja finissage. Finale on moeetenduse lõppvaatus, mille käigus saab veel viimast korda tähistada ja tunnustada esitletud töid. Sel hetkel toimub justkui kollektsiooni uuestisünd, kus tehtud töö moodustab lõpuks ühtse terviku ning kollektsiooniloome pikk maratonidistants taandub kiirele sprindile. Võidujooksu finišijoonel pärjatakse tublimad medalitega, kuid selle joone ületamine on enamat kui autasu. Finišijoone ületamine on treeningu, visaduse ja rohkete väljakutsete kulminatsioon.

„Roni, Maria, Jaagupi, Kristiina ja Hanna power´is on tunda kuulsa Antwerp Six’i hõngu! Võrdlus kuulsate belglastega pole tehtud kergekäeliselt – grupi olulisus seisnes nende kompromissitus kontseptuaalses keeles ja kollektiivses vaimus, mis viis Belgia moe rahvusvahelisele tasemele. Ka meie kõnealune viisik on hämmastavalt ühtse vereringega ning töötab läbimõeldud narratiividega luues järjepanu kinematograafilisi esitlusi. „Finiśage“ on formaat, mida ootan kannatamatult,“ lausus Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna juhataja Piret Puppart.

„Finiśage“ tiim – Hanna Tiina Pekk, Kristiina Tali, Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv ja Ron Verlin. Foto: Mia Tohver.

Pupparti vaimustust jagab moeekspert ja EKA lektor Ester Kannelmäe. „Viisik tõestab, et noore Eesti moekunsti tase astub ühte sammu maailma nimekate moeülikoolide lõpetajate omaga. Nende looming on viimistletud ja teadlik. Eestis on sõpruskonnad varemgi moepilti kujundanud – eriti 90ndatel ja 2000ndate alguses – oli viimane aeg, et taoline ühtse visiooniga kooslus uuesti esile kerkiks. “Finiśage” on nende professionaalse teekonna esimene avalik samm ja  publikul on võimalus olla selle märkimisväärse hetke tunnistajaks,” innustab Kannelmäe.

Etenduse lavastus sünnib koostöös Ene-Liis Semperiga – kunstnikuga, kelle eksperimenteeriv, kompromissitu ja tähenduslikult mitmekihiline looming ning lavatööd on mõjutanud teatripilti kogu Euroopas. Semperi käekirja kaasamine loob moeetenduse, mis on ühtlasi ka dramaturgiline ja ruumikunstiline kogemus.

“Finiśage” toimub 25. augustil Sakala 3 Teatrimajas Tallinnas. Piletid tulevad 25. juulist müüki Fientasse. Etenduse ettevalmistusi ja kunstnike lõpuspurdi kulgemist saab jälgida Instagrami-kontol @moeetendus.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid