Foto: Peeter Rästa
Meeleldi olid meile nõus aru andma kuus kohalikku disainerit ja meile tundus, et käesoleval nädalal aset leidva Tallinn Fashion Weeki eel on just paras aeg need vastused ka teieni tuua. Disainerid, sõna on teil!
Aldo Järvsoo:
„Eestis on enamus disainereid sõbrad, mitte konkurendid, ja minu jaoks on see tavaline ning ma ei ole jätnud vahele ühtegi oma sõbra etendust! Õnneks on mul tööelu nii hästi sätitud, et teen show’sid peaaegu alati koos Riina Põldroosi ja Ketlin Bachmanniga ning siis ei olegi võimalik nende etendustest ilma jääda. Tavaliselt lipsangi salaja backstage’ist saali, et hiljem saaks neile ette kanda, kas oli ikka sobilik asi, mille nad lavale saatsid.
Ma käin moeetendustel nagu teatris või kontserdil – elamust saamas! Lõiked ja kangad ei oma selle juures mingit tähtsust, olulisem on meeleolu, mille disainer suudab kogu tervikuga tekitada. Näiteks sel aastal käis Suurbritannia kuninganna Elizabeth II esimest korda Londoni moenädala moeetendusel. See on oluline näitaja – moekunstist on saanud tänu lavastusele, dekoratsioonidele, muusikale ja lõpuks loomulikult ka riietele tõsiseltvõetav etenduskunsti vorm, mille vaatamine ei ole ammu vaid konkreetse käekoti-ostja või modelli-fänni jaoks huvitav. Pean muidugi lisama, et Chaneli viimatisel etendusel nähtud elusate puude maharaiumist pooletunnise show jaoks ma küll õigeks ei pea, aga samas ei pea ma õigeks ka baleriinide aastaid kestvaid kannatusi, kuid ilusaks elamuseks pean nii balletti kui ka Chaneli etendusi!”
Diana Arno:
„Erinevaid põhjusi taga ajades, külastan aeg-ajalt teiste disainerite show’sid küll. Vahel on see tingitud sellest, et austan selle inimese tööd ja loomingut põhjatult ning lähen talle tähtsal õhtul kaasa elama. Loomingulist innustust ma otsima ei lähe, pealegi ei ole Eestis nii palju tegijaid, kes sellises formaadis moeelamust pakuks. Siiski on teiste moeloojate loominguga kursis olemine väga kasulik – pole oluline, kas show sai tehtud hästi või halvasti, igal juhul annab see kogemuse. Ma ei pööra niivõrd palju tähelepanu kollektsioonidele kui tervikule, vaatan seda kui omanäolist projekti. Sest selleks, et üks moeetendus toimuda saaks, kulub nii palju tööaega, energiat, kannatust – see on suur stress. Naudin väga, kui see projekt kulmineerub hästi – professionaalselt ülesehitatud show’ga, kus kõik näeb välja harmooniline ja terviklik, iga detail on paigas. Muusika, video, modellid, koreograafia, stilistika ja loomulikult ka kollektsioon ise. Kui kõik elemendid selles mosaiigis kaunilt kokku langevad, saan alati suure naudingu, plaksutan ja karjun üle saali: „Braavo!”
Kahjuks ei õnnestu mul muidugi alati teiste disainerite moeetendusi vaadata, sest üldiselt olen samal ajal hõivatud omaenda show ettevalmistamisega. Kui mul aga juhuse tahtel nii palju õnne on, siis loomulikult teen seda hea meelega. Üks nendest show’dest, mida ma kunagi näinud pole ega ilmselt ka tulevikus näe, on minu enda moe-show, sest olen alati kulisside taga. Ainult hiljem näen videosalvestusi, kuid see ei anna päris samu elamusi edasi.
Ma arvan, et ei tohiks kunagi unustada, et moeetendus või fashion show on ju eelkõike show, mitte lihtsalt riiete demonstratsioon. Just nii me ka oma show’desse suhtume. Me ei lähe moenädalale pelgalt oma kollektsiooni näitama, vaid tutvustame vaatajale lõiku meie väikese maailma ajaloost.”
Aivar „Antonio” Lätt:
„Muidugi ma käin teiste disainerite etendustel, aga ennekõike siis, kui mind tõsiselt huvitab selle disaineri looming (ja kui mind on lisaks ka etendusele kutsutud). Üldiselt võib öelda, et külastan moeetendusi ikka, sest tahes tahtmata oleme siin Eestis kõik selles moedisainipaadis pead-jalad koos. Lisaks on alati hea olla kursis sellega, millega keegi on hakkama saanud.
Muide, nägin paar aastat tagasi Marc Jacobsit Yohji Yamamoto meestemoe etendusel ja sellest küll mingit kõmu ei tekkinud!”
Kätlin Kikkas:
„Mina käin ikka teiste kodumaiste disainerite moeetendustel. Üritan alati kaasa elada disaineritele, kelle tööd ma hindan ja austan. Ma ei näe selles probleemi – miks ei võiks käia. Pigem on see just tore žest. Ma ei käi kindlasti teiste show’del ideid varastamas, pigem just viin ennast kurssi sellega, millega teised tegelevad ja hoian kindlamalt oma joont. Mulle on pigem jäänud mulje, et Eestis käivad paljud disainerid teistele disaineritele kaasa elamas, õnneks ei ole see meil mingi tabu. Me kõik ju tunneme üksteist ja on tore, kui ka teistel oma etenduse ja kollektsiooniga hästi läheb!”
Kriss Eglite:
„Olen suur Eesti disaini fänn ja kui vähegi võimalik, käin ikka ka teiste disainerite ja brändide show’del ja esitlustel. Mulle meeldib ennast kursis hoida teiste tegemistega, lisaks on paljud neist ka head tuttavad ning tore on lihtsalt korraks näha ja paar sõna juttu ajada.
Kuna ehtebrändina pole suurt kohustust hooajalisi moeetendusi teha, siis ma meeletult detaile etenduste juures ei jälgi. Pigem lähen mõnusat emotsiooni saama. Lisaks hoian alati silmad lahti selles osas, kas ehk mulle endale oleks etenduselt riidekappi midagi uut ja ägedat vaja!”
Lilli Jahilo:
„Reeglina tehakse show’sid eelkõige sisseostjate, meedia ja klientide jaoks. Seetõttu ei ole ma otseselt sihtgrupp, keda sellist laadi moeetendustele üldse kutsuma peaks. See muidugi ei välista vahel mõnele sõbrast kolleegile kohapeal kaasa elamast.
Professionaalsest huvist hoian ikka silma peal, mis meie kohalikus moeelus toimub, sotsiaalmeedia on selle väga lihtsaks teinud.
Oluline on siinkohal mainida, et moe-show ei ole tänapäeval ainus formaat oma kollektsioonide esitlemiseks. Brändi jaoks on oluline arvestada konkreetse turu ja nišiga. Sellest lähtuvalt tehakse otsus, kuidas, kus, millal ja mida turundada. Moeäri on äri nagu iga teinegi ning moenädalad ainult selle üks osa.”
Fotograaf Marianna Gunja poolt pildile püütud moeseeria kannab endas mineviku kaja, korduvaid mustreid ja enesepeegeldust. “Meie kõigiga on kaasas emotsionaalne pagas ning isegi, kui see on raske, peame õppima, kuidas sellega valutult edasi sammuda,” mõtiskleb disainer Hannes Rüütel. “Me ei jutusta lugu üksnes sellest, mida me kanname, vaid ka sellest, mida me endas kanname.”
Disainer jätkab oma kollektsioonidele omast vastandamist nii materjalide kui vormide näol. Neutraalsetes toonides pehmed kangad vahelduvad julgete mustrite ja tekstuuridega ning siluetid ja detailid viitavad sel korral nii enesekontrollile kui ka vabanemisele. Meestele suunatud unisex-touch’iga rõivad on suuresti hinnatud ka naiste seas.
Tutvu kollektsiooniga galeriis!
Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.
“Suved saarel tähendasid alati suurt hulka tööd: muru niitmist, rohimist, adru korjamist, palkide tassimist, puude ladumist, köögiviljade eest hoolitsemist ja palju muud,” räägib disainer. “Lapsena tundusid need ülesanded tüütu kohustusena, kuid lõpuks kaasnes nendega alati rahulolu ja uhkus selle üle, et oma kätega sai midagi valmis tehtud. Need rituaalid olid korraga koormavad ja vabastavad, ühendades perekonda, sugulasi ja sõpru, kes tuli talgute formaadis appi suuremaid töid ära tegema. Selle taustal on tööde tegemist dikteerinud alati heitlik ilm, “Eesti suvi”, mis tähendab, et sa ei tea kunagi, kas päev kulgeb päikese või vihma sabinaga.”
Kui Cäroli lapsepõlves oli töö maal käsikäes nappides riietes päevituse püüdmisega ja mõnusa koosviibimisega, siis veel pool sajandit tagasi olid samad tööd elulised ja vältimatud, et elada üle talv ja hoida talu toimivana. Toona kanti pikki katvaid rõivaid, mis kaitsesid keha kõrvetava päikese eest ja olid traditsioonilist laadi. Need kaks põrkuvat maailma — töö kui hädavajadus ning töö kui pool vabatahtlik rituaal on loonud Tallinn Fashion Weeki lavale jõudva kollektsiooni alustala.
Moebrändi carolxott alt toob disainer oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed: päikese käes pleekinud pinnad, higiplekid ja kleepuvate muruliblede alla mattunud rõivad. Kangaste pleegitused ja kulutatud ilme, naha fragmentidest loodud murujändrike detailid ning käsitsi kootud pinnad loovad terviku, mis seob käsitöö ja tänapäevased modernsed vormid tervikuks. Lisaks muru referentsile on disainis välja tootud ka viited hea ja sooja suve tagajärjele looduses – õitsevale sinivetikale.
Kokkuvõttena on kollektsioon “Eesti suvi 2026” disaineri isiklik kogemus töö ja keha suhetest kaasates sinna detaile põlvkondade tagustest talu töörõivastest.
Kollektsioon jõuab Tallinn Fashion Weeki lavale 22. oktoobril Kuldnõela gala raames.
