Foto: Kristina Kuzemko
Karl Joonas Alamaa ise ütleb, et kõnealune suvekapsel on kantav olenemata soost ja keskendub kandja ning kantava soolise vahekorra hägustamisele. “Kollektsiooni vormidest võib leida meeste- ja naiste moeklassika omavahel seotud elemente,” räägib disainer. “Esemed on valminud täielikult Itaalia kangavabrikute ülejääkidest, mis vastasel juhul jõuaksid prügisse või seisaksid kasutult.”
Moelooja lisab, et rõivaste materjalid ja lõiked on pehme joonega, mis kannab ideed, et kandja sugu, vanus ja muud sotsiaalsed piirid pole rõivaeseme puhul olulised, kui see edastab kandja väärtusi, ootusi ja tõekspidamisi.
Olgu ka lisatud, et kollektsiooni illustreerivatel fotodel on modellideks noor muusik ja autor Gregor Kulla ning Karl Joonas Alamaa ema. Miks just nii? Aga selleks, et näidata, et eri tausta, vanuse ja kogemusega inimesed suudavad panna riided töötama enda kasuks – muuta nad enda nägu. “Modellide puhul pean oluliseks, et nende natuur tuleks esile ja toetaks tervikut. Tahan näha, kuidas inimene, modell, hakkab end rõivas tajuma, kogema ja väljendama. Pean inimest rõivas palju tähtsamaks kui rõivast ennast. Riideese, ükskõik milline, toetab kandjat, mitte ei defineeri teda,” võtab Karl Joonas kokku.
Tutvu kõnealuse kollektsiooni fotodega allolevas galeriis!
Kollektsiooni esemed on saadaval ettetellimiseks veebilehel karljoonas.com, samuti on kollektsiooni esemed saadaval piiratud koguses Eesti Disaini Maja showroomis ja veebis.
Eesti Disainikeskuse tegevjuhi Kirke Leinatamme sõnul on disainiauhinnad oluline kohtumispaik, mis pakub disaineritele võimalust oma töid mõtestada. “Disainiauhinnad ei ole ainult konkurss, et leida parim töö. See on võimalus oma töid analüüsida ja võõrale inimesele selgelt esitleda. Sellist tagasivaatamist on meil kõigil aeg-ajalt vaja. Loodan, et nii konkurss kui ka auhinnagala on disaineritele mõnus kõrvalepõige igapäevarutiinist – võimalus kokku tulla, vaadata teiste loodut ja jagada lugusid tööde taga. Just nii sünnivad uued ideed ja võimalused,” rääkis Leinatamm.
Tootedisaini auhinna BRUNO ühe algataja, endise Eesti Disainerite Liidu presidendi Ilona Gurjanova sõnul on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, kas disain, mis jõuab inimeste igapäevaellu on funktsionaalne, mugav ja keskkonnasäästlik. “BRUNO auhind rõhutab, et hea tootedisain ei ole pelgalt vormi või esteetika küsimus, vaid terviklik vastutus – materjalivalikust ja tootmisest kuni kasutuskogemuse ja toote elukaare lõpuni. BRUNO on Eesti disainivaldkonna oluline kvaliteedimärk,” ütles Gurjanova.
Iga kahe aasta tagant toimuvad Eesti Disainiauhinnad tunnustavad Eesti disainivaldkonna silmapaistvamaid tegijaid, disainikasutajaid ja mõjukamaid disainitegusid, tuues avalikkuse ette viimase kahe aasta olulisemad saavutused tootedisainis, graafilises ja digitaalses disainis, teenusedisainis, disainihariduses, disaini mõjus ning noore disaineri kategooriates.
Tänavune gala tähistab Eesti Disainiauhindade jaoks ka uut algust. „Soovime, et Eesti Disainiauhindade gala oleks rohkem kui auhindade üleandmine — see on disainivaldkonna ühine pidu, kohtumine ja enesepeegeldus. Sel aastal tahame tuua auhinnad publiku ette uue energiaga: julgemalt, nähtavamalt ja elavamalt,” lisas Leinatamm.
Tutvu Eesti Disainiauhinnad 2026 nominentidega siin!
„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“
Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.
Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.
„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.
Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.
