„Heartbreak High“
Murtud südamete kool räägib nimena enda eest – täisealised Austraalia tippnäitlejad kehastavad teismelisi, pidutsevad nagu hullud, armuvad, tülitsevad, jooksevad mööda linna ringi, vägivallatsevad, naljatlevad ja ajavad õpetajaid närvi. Sarjast ei puudu ka stiilsed rõivaleiud, hea muusika, huumor, lummav austraalia aktsent ega kuhjaga kväärkultuuri. Võrreldes „Sex Educationiga“ pole tegu niivõrd nunnu jutuvestmisega, kuivõrd näeme pigem elu karmimat poolt, aga parema puudumisel on seegi täiesti aktsepteeritav vaatamine.
„Everything Now“
Tohutult staare täispakitud briti „Everything Now“ („Kõike kohe“) ei skoori IMDB-s väga kõrgelt, kuid sellele vaatamata on tegu äärmiselt kvaliteetse ja kaasatõmbava seriaaliga. Mängus on üsna kirju keskkoolinoortest bestikate nelik ning peategelane, kes võitleb anoreksiaga. Taas kord tasub välja tuua lahedat stilistikat nii riiete kui muusika valdkonnas, aga ka seda, et keerulisi teemasid, nagu toitumishäired ja teismeliste psühholoogia, ongi natuke raskem vaadata (sealt vast ka kriitikute külmus). Samas ei tee veidi õpetlikkust meelelahutusele halba.
Programmi üheks tähelepanuväärsemaks sündmuseks on Jackie Chani roll draamakomöödias „Mängime kodu”, kus märulifilmide legend astub üles hoopis Alzheimeri tõbe põdeva mehena. Sama isiklikku mõõdet kannab ka režissöör Li Taiyani lugu, mis on inspireeritud tema enda perekonna kogemusest. Teise oodatud nimena jõuab Tartusse Emilia Clarke, keda näeb ulmelises romantilises draamas „Teine elu”, mille maailma esilinastus toimus tänavusel Tribeca festivalil.
Rahvusvahelisest programmist leiab veel Igor Šeregi menuka komöödia „Pulmad”, Alex Camilleri Malta-hõngulise muusikalise draama „Żejtune”, Aina Cloteti Cannes’i programmis „Kriitikute nädal” linastunud „Elagu elu!” ning Géraldine Nakache värske suhtepsühholoogilise draama „Mõtle head”.
Esimest korda on Tartuffi vabaõhukinos kavas ka eraldi lühifilmide õhtu „Shorts@Tartuff: lühkarid, armastusega”, mille programmi on koostanud PÖFF Shorts. Festivali avafilmiks on Tai režissööride linateos „Gohan – valge koer”.
Samuti jõuavad vabaõhuekraanile ka armastusfilmide klassikud, nende seas Baz Luhrmanni „Moulin Rouge”, Pedro Almodóvari „Seo mind! Ahelda mind!”, Rob Reineri „Ole minuga”, Martin Scorsese „Hirmu neem”, Jacques Deray „Bassein” ja Thea Sharrocki „Mina enne sind”. Lisaks linastuvad Elektriteatris dokumentaal- ja noortefilmid.
Kõik Tartuffi seansid on publikule tasuta. Festivali programmi ja lisainfo leiab Tartuffi kodulehelt tartuff.ee.
Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas.
Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.
Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.
