27. maist on Kai kunstikeskuses avatud Hrafnhildur Arnardóttiri ehk Shoplifteri isikunäitus “Hüpervõrk”. Tegemist on maailmakuulsa kunstnikuga, kes esindas 2019. aastal Islandit Veneetsia biennaalil. Näitusele on heli loonud Islandi muusik ja andekas teremiinimängija Hekla.

Shoplifteri esimene isikunäitus Eestis on spetsiaalselt Kai jaoks loodud monumentaalne ruumiinstallatsioon, kus värviküllane kiudmass ripub labürindina vaataja ümber. Kunstnik on eelkõige tuntud kogu ruumi hõlmavate mitmevärviliste keskkondade poolest, mida on nimetatud nii karvaseks muinasjutumetsaks kui juuksekatedraaliks. Tema humoorikad ja maagilised installatsioonid pakuvad rõõmu nii suurtele kui väikestele külastajatele ning on teinud Shoplifterist rahvusvahelise publikulemmiku.

Juuksed – nii naturaalsed kui sünteetilised on kunstniku eelistatuim materjal ja kirglik tähelepanu objekt. “Mulle meeldib töötada materjaliga, mida ei peeta piisavalt väärtuslikuks kunsti jaoks. Samas ma manipuleerin seda viisil, et tulemuseks on erilised popkunsti teosed. Kai ruum oma kõrge kaarja laega oli minu jaoks väga inspireeriv, nii et otsustasin teha Eesti publikule uue teose. Omamoodi juustest katedraal endises allveelaevatehases on olnud üks põnevamaid väljakutseid minu jaoks,” kommenteeris kunstnik.

‘‘Hüpervõrgu‘‘ valmimine oli tiimitöö, sest karvamassi ettevalmistus värvide kaupa võttis aega kolm kuud – sellega töötas kunstniku stuudios Reykjavikis terve grupp abilisi ja vabatahtlikke. Kunstnik käib sünteetilise karvaga vastutustundlikult ümber ning igal uuel näitusel on taaskasutatud kujul uuesti vormitud vanem materjal.

Kunstniku taustast ka. Hrafnhildur Arnardóttir (1969), kunstnikunimega Shoplifter, on Islandilt pärit kaasaegne kunstnik, kes töötab sünteetilise ja loomuliku karvaga. Arnardóttir kolis 1994. aastal New Yorki, kus ta nime hääldati sarnaselt väljendiga Shoplifter (inglise keeles poevaras), millest sai tema kunstnikunimi. Oma 2019. aastal Veneetsia biennaalil eksponeeritud Islandi paviljoni teose ‘‘Chromo Sapiens‘‘ alaliseks näitamiseks asutas ta 2022. aastal Reykjavikis endises pommivarjendis eramuuseumi. Hiljutised isikunäitused on toimunud ARoSe kunstimuuseumis (2021), Reykjaviki kunstimuuseumis (2020) ja Kiasmas (2019). Tegemist on tõelise kunsti ja disaini multitalendiga, kes on teinud mitmeid koostööprojekte kunstnike ja disaineritega üle maailma, näiteks kavandanud muusik Björki albumikaane jaoks juustest maski ning töötanud tuntud brändidega nagu Comme des Garcon, Moncler, Nike, HAY ja &Other Stories.

Näitus “Hüpervõrk” jääb Kai kunstikeskuses avatuks 26. novembrini. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.