27. maist on Kai kunstikeskuses avatud Hrafnhildur Arnardóttiri ehk Shoplifteri isikunäitus “Hüpervõrk”. Tegemist on maailmakuulsa kunstnikuga, kes esindas 2019. aastal Islandit Veneetsia biennaalil. Näitusele on heli loonud Islandi muusik ja andekas teremiinimängija Hekla.

Shoplifteri esimene isikunäitus Eestis on spetsiaalselt Kai jaoks loodud monumentaalne ruumiinstallatsioon, kus värviküllane kiudmass ripub labürindina vaataja ümber. Kunstnik on eelkõige tuntud kogu ruumi hõlmavate mitmevärviliste keskkondade poolest, mida on nimetatud nii karvaseks muinasjutumetsaks kui juuksekatedraaliks. Tema humoorikad ja maagilised installatsioonid pakuvad rõõmu nii suurtele kui väikestele külastajatele ning on teinud Shoplifterist rahvusvahelise publikulemmiku.

Juuksed – nii naturaalsed kui sünteetilised on kunstniku eelistatuim materjal ja kirglik tähelepanu objekt. “Mulle meeldib töötada materjaliga, mida ei peeta piisavalt väärtuslikuks kunsti jaoks. Samas ma manipuleerin seda viisil, et tulemuseks on erilised popkunsti teosed. Kai ruum oma kõrge kaarja laega oli minu jaoks väga inspireeriv, nii et otsustasin teha Eesti publikule uue teose. Omamoodi juustest katedraal endises allveelaevatehases on olnud üks põnevamaid väljakutseid minu jaoks,” kommenteeris kunstnik.

‘‘Hüpervõrgu‘‘ valmimine oli tiimitöö, sest karvamassi ettevalmistus värvide kaupa võttis aega kolm kuud – sellega töötas kunstniku stuudios Reykjavikis terve grupp abilisi ja vabatahtlikke. Kunstnik käib sünteetilise karvaga vastutustundlikult ümber ning igal uuel näitusel on taaskasutatud kujul uuesti vormitud vanem materjal.

Kunstniku taustast ka. Hrafnhildur Arnardóttir (1969), kunstnikunimega Shoplifter, on Islandilt pärit kaasaegne kunstnik, kes töötab sünteetilise ja loomuliku karvaga. Arnardóttir kolis 1994. aastal New Yorki, kus ta nime hääldati sarnaselt väljendiga Shoplifter (inglise keeles poevaras), millest sai tema kunstnikunimi. Oma 2019. aastal Veneetsia biennaalil eksponeeritud Islandi paviljoni teose ‘‘Chromo Sapiens‘‘ alaliseks näitamiseks asutas ta 2022. aastal Reykjavikis endises pommivarjendis eramuuseumi. Hiljutised isikunäitused on toimunud ARoSe kunstimuuseumis (2021), Reykjaviki kunstimuuseumis (2020) ja Kiasmas (2019). Tegemist on tõelise kunsti ja disaini multitalendiga, kes on teinud mitmeid koostööprojekte kunstnike ja disaineritega üle maailma, näiteks kavandanud muusik Björki albumikaane jaoks juustest maski ning töötanud tuntud brändidega nagu Comme des Garcon, Moncler, Nike, HAY ja &Other Stories.

Näitus “Hüpervõrk” jääb Kai kunstikeskuses avatuks 26. novembrini. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.