Hästi hoitud käekott kestab aastaid ning näeb ajas aina parem välja. Olgu tegemist igapäevase nahkkoti, moodsa kunstnahast ridiküli või luksusliku seemisnahast aksessuaariga – iga materjal vajab omaette hoolt ja tähelepanu. 

On selge, et õiged võtted aitavad vältida naha väsimist ning pikendavad koti eluiga märgatavalt. Nii võtamegi luubi alla kolm peamist materjali ning jagame lihtsaid, ent tõhusaid hooldussoovitusi, et sinu stiilne kaaslane püsiks kauem värske ja väärikas – täpselt nagu esimesel kandmispäeval.

Klassika, mis vajab hellust

Nahast käekotid on vastupidavad ja ajatud, kuid vajavad korrapärast hoolt, et vältida pragunemist või määrdumist. Regulaarne puhastamine niiske, pehme lapiga aitab eemaldada tolmu ja mustuse. Kord või paar aastas tasub aga kotti turgutada spetsiaalse nahahooldusvahendiga – olgu selleks kreem, palsam või kaitsesprei. See aitab materjali niisutada ja säilitada selle elastsust. Kui kott peaks saama vihma käes märjaks, tuleb sellel rahulikult toatemperatuuril kuivada lasta – föön või radiaator on siinkohal suurimad vaenlased. Nahk ei armasta ka otsest päikesevalgust ega üleküllastatud sisu. Just sellele viimasele tasub mõelda enne, kui “terve oma elu” igapäevaselt kaasa pakkida.

Kergesti hooldatav kunstnahk

Kunstnahast kotid on visuaalselt nahale sarnased, kuid nende hooldus on mõneti lihtsam. Kunstnahast pind reageerib hästi kergelt niiske lapiga puhastamisele – vajadusel võib kasutada ka leebet seebivett või niiskeid salvrätte. Erinevalt pärisnahast kunstnahk niisutust ei vaja, kuid see-eest võib seegi pind ajaga praguneda, eriti kui materjal kuivab või on pikaajaliselt painutatud. Hooldustootena sobib hästi spetsiaalne kunstnahale mõeldud kaitsesprei.

Seemisnahk – luksuslik, kuid tundlik

Kuivalembeline seemisnahk nõuab loetletud kolmest kõige õrnemat hoolt. Selle sametine pind tõmbab ligi tolmu ja võib ka kergesti plekiliseks muutuda, kui tekkinud plekke koheselt ei eemaldata. Igapäevaseks hoolduseks piisab spetsiaalsest seemisnaha harjast või puhastuskummist, millega õrnalt mustust eemaldada. Olgu meenutuseks öeldud, et seemisnahka ei tohiks kunagi puhastada jooksva veega, sest see võib jätta inetuid rante. Niiskuse eest kaitsmiseks on soovitatav kasutada veekindlat kaitsespreid, mis muudab materjali vetthülgavaks ja aitab kaitsta ka ootamatute soolalaikude eest talvisel ajal.

Tühi kott ei seisa püsti

Ükskõik millisest materjalist kott valmistatud on – selle eluiga sõltub ka sellest, kuidas seda kodus hoiad. Kotid armastavad seista oma vormis: täidetuna, püstises asendis, eemal otsesest päikesest ja niiskusest. Parim on hoida neid spetsiaalses tolmukotis või lihtsalt puhtas kangast kotis, mitte mingil juhul kile sees, kus materjal ei hinga. Ka kotirihmad võiks alati paigutada koti sisse, et vältida materjali venimist või metallosade jälgede tekkimist koti pinnal.

Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2025. aasta suvenumbris.

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

Moemaailmas on vähe nimesid, mis tekitavad samasugust aukartust nagu Anna Wintour. Legendaarne peatoimetaja on kujundanud üle kolme aastakümne Ameerika Vogue’i suunda, muutudes ise elavaks sümboliks. Pole ime, et hetk, mil Condé Nast teatas Wintouri ametist lahkumisest, tekitas moeringkondades elevust ja spekulatsioone: kes küll võiks astuda tema kingadesse?

Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.

Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.

Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.

Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.