Gucci otsus tuleneb pikaajalisest suhtlusest rahvusvahelise karusnahavabaliidu Fur Free Alliance liikmetega Humane Society of the United States (HSUS) ja LAV. Liitu kuulub enam kui 40 loomakaitseorganisatsiooni, kes töötavad ühiselt karusnahakaubanduse peatamise nimel. Eestit esindab liidus MTÜ Loomus.
Gucci karusnahavaba poliitikaga loobutakse naaritsa, koioti, kähriku, rebase, jänese ja karakulli ning teiste spetsiaalselt aretatud või püütud liikide karusnahast. HSUS ja LAV aitavad ka edaspidi Guccil uurida ja vähendada nende mõju loomadele ja keskkonnale.
“Sotsiaalse vastutuse võtmine on üks Gucci põhiväärtustest ja me püüame ka edaspidi keskkonna ja loomade nimel paremini tegutseda. HSUS-i ja LAV-i abiga on Gucci järgmise sammu tegemisel põnevil ja loodab, et see aitab tõsta teadlikkust ja luua uuendusi, mis muudavad luksusmoetööstuse paremaks, “ ütles Gucci president ja tegevjuht Marco Bizzarri.
“Niivõrd suure ja olulise moemaailma tipptegija loobumine karusnahast on kindel märk sellest, et ehtsa karusnaha kasutamine on sõna otseses mõttes moest väljas,” ütles Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp. “Ka Eesti moeettevõtted ja disainerid on võtnud suuna karusnahavabaduse poole. Tänaseks on Fur Free Retailer programmiga liitunud juba 14 Eesti moeloojat, kelle hulgas näiteks sellised tuntud tegijad nagu Xenia Joost, Reet Aus, Kätlin Kikkas, Reval Denim Guild, Perit Muuga ja paljud teised,” lisas Lepp.
Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.
Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.
2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.
Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.
Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.
Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.
Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.