23-aastane disainer Gita Siimpoeg, kes esitles 2016. aasta Tallinn Fashion Week’il oma esimest rõivakollektsiooni, on raputanud kangastelt tolmu ning andnud õmblusmasina hammasratastele jällegi hoogu. Nimelt näeb seekordsel sügisesel Tallinna moenädalal disaineri loodud brändi GITA kollektsiooni number kaks.

Kollektsiooni, mille läbiv värvitoon on oranž, iseloomustavad sellised omadussõnad nagu tugevus, julgus, tasakaal, areng, elujõud ja kirg. Oranž, mis tõmbab täielikult endasse või peletab hoopis eemale, tähistab erinevates kultuurides leppimist ebatäiuslikkusega ning soovi pidevalt edasi areneda. Need on ka lähtepunktid noorele disainerile endale tema praeguses loomefaasis.

Kui eelmisel korral tõi GITA lavale üheksa kostüümi, siis seekord on neid kokku kolmteist. “Mulle meeldib omavahel segada vastandlikke tehnikaid ja kasutada materjale, mille esmane otstarve ei olegi võibolla rõivadisain. Seetõttu ei ole ma loobunud ka rüiu (vaiba)tehnika kasutamisest. Eesmärk on ajada klassikaline segadusse. Mis ma sellest jalgrattast ikka enam leiutan, see on juba olemas. Püüan hoopis vanas heast klassikast luua midagi üllatavat ja šokeerivat,” iseloomustab disainer ise oma loomingut.

Moebrändi GITA teist kollektsiooni näeb 20. oktoobril algusega kell 17.00 Kultuurikatlas Tallinn Fashion Week 2018 raames.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!