Foto: Portail.ee
“Paindlik hinnastamine on meil ammu olnud mõttes, sest tahame pakkuda võimalikult paljudele inimestele võimalust meid külastada just neile sobiva hinnaga,” selgitas tausta Fotografiska Tallinn tegevjuht Margit Aasmäe. “Selline lähenemine annab võimaluse ka külastajaid paremini hajutada, parendades sellega nende külastajakogemust. Muuseumid ei ole sellist hinnastamisstrateegiat veel laialdaselt kasutamas, samas oleme kõik harjunud, et kinod, spordiklubid ja lennufirmad seda teevad. Kes soovib aga igapäevaselt meie uksest sisse astuda ja mitte mõelda kõikuvatele hindadele, sellele soovitame meie aastast sõbrakaarti, millega kaasneb prii ligipääs näitustele kõikides Fotografiskates. Lisaks saab sõbrakaardiga kaasa võtta sõpru poole hinnaga ning igakuiselt lisanduvad eksklusiivsed sõbrakaardi omanikele mõeldud üritused ja publikuprogramm erihindadega.”
Fotografiska on unikaalne muuseum maailmas – olles avatud iga päev, varahommikust hilisõhtuni. Ka see on teadlik otsus, mis on tehtud silmas pidades seda, et võimalikult paljudel avaneks võimalus maja külastada. Positiivse näitena on kasutanud paindlikku hinnastamist juba mõned aastad Fotografiska Stockholm, aga ka Moco muuseum Amsterdamis ja Barcelonas.
Hetkel on Fotografiska Tallinnas avatud neli omanäolist näitust. Neist värskeim ameerika fotokunstniku Frank Ockenfels 3 suurejooneline väljapanek toob vaatajani ebatavalised fotokunstiteosed maailma tuntuimatest inimestest nagu David Bowie, David Lynch, Angelina Jolie, George Clooney ja paljud teised. Carla Gannise uusmeedia teos “Emoji-naudingute aed”, on digitaalajastu versioon maalikunstniku Hieronymus Boschi üle 500-aasta vanusest meistriteosest – „Maiste mõnude aia“ triptühhonist. Hiina päritoluga fotograaf Pixy Liao kritiseerib kaasaegse ühiskonna stereotüüpseid soorolle ning neljas näitus “Nende volditud seinte vahel, Utoopia“ on kunstnikeduo Cooper & Gorferi unenäoliselt kaunis ja mõtlemapanev vaade naiste eludesse, kes on pidanud oma elukohta vahetama sunnitud rände tagajärjel.
Tallinna Fotografiska asub jätkuvalt Telliskivi Loomelinnakus, aadressil Telliskivi 60A/8.
Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.
Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).
„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.
Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.
Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.
„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“
Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.
