Fotografiska, mis seob maailmatasemel näitused koos mitmekihilise programmiga, tahab olla ligipääsetav võimalikult laiale publikule, pakkudes nüüdsest paindlikku hinnastrateegiat, kus piletihind muutub vastavalt külastusajale. Uued piletihinnad hakkavad erinema nädala sees nädalavahetustest. Kõige odavamaks jääb pilet nädala sees hommikuti ja hilisõhtutel ning kõige kallimaks laupäeva keskpäeval, kuni 16-aastastele on sissepääs tasuta. 

“Paindlik hinnastamine on meil ammu olnud mõttes, sest tahame pakkuda võimalikult paljudele inimestele võimalust meid külastada just neile sobiva hinnaga,” selgitas tausta Fotografiska Tallinn tegevjuht Margit Aasmäe. “Selline lähenemine annab võimaluse ka külastajaid paremini hajutada, parendades sellega nende külastajakogemust. Muuseumid ei ole sellist hinnastamisstrateegiat veel laialdaselt kasutamas, samas oleme kõik harjunud, et kinod, spordiklubid ja lennufirmad seda teevad. Kes soovib aga igapäevaselt meie uksest sisse astuda ja mitte mõelda kõikuvatele hindadele, sellele soovitame meie aastast sõbrakaarti, millega kaasneb prii ligipääs näitustele kõikides Fotografiskates. Lisaks saab sõbrakaardiga kaasa võtta sõpru poole hinnaga ning igakuiselt lisanduvad eksklusiivsed sõbrakaardi omanikele mõeldud üritused ja publikuprogramm erihindadega.”

Fotografiska on unikaalne muuseum maailmas – olles avatud iga päev, varahommikust hilisõhtuni. Ka see on teadlik otsus, mis on tehtud silmas pidades seda, et võimalikult paljudel avaneks võimalus maja külastada. Positiivse näitena on kasutanud paindlikku hinnastamist juba mõned aastad Fotografiska Stockholm, aga ka Moco muuseum Amsterdamis ja Barcelonas. 

Hetkel on Fotografiska Tallinnas avatud neli omanäolist näitust. Neist värskeim ameerika fotokunstniku Frank Ockenfels 3 suurejooneline väljapanek toob vaatajani ebatavalised fotokunstiteosed maailma tuntuimatest inimestest nagu David Bowie, David Lynch, Angelina Jolie, George Clooney ja paljud teised. Carla Gannise uusmeedia teos “Emoji-naudingute aed”, on digitaalajastu versioon maalikunstniku Hieronymus Boschi üle 500-aasta vanusest meistriteosest – „Maiste mõnude aia“ triptühhonist. Hiina päritoluga fotograaf Pixy Liao kritiseerib kaasaegse ühiskonna stereotüüpseid soorolle ning neljas näitus “Nende volditud seinte vahel, Utoopia“ on kunstnikeduo Cooper & Gorferi unenäoliselt kaunis ja mõtlemapanev vaade naiste eludesse, kes on pidanud oma elukohta vahetama sunnitud rände tagajärjel. 

Tallinna Fotografiska asub jätkuvalt Telliskivi Loomelinnakus, aadressil Telliskivi 60A/8.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.