Hiina uusaasta toob Fotografiskasse fotokunstniku Feng Li näituse „Valged ööd imedemaal“, mis esitleb tänapäeva ühiskonda sürrealistliku vaatemänguna. Rahvusvaheliselt tunnustatud tänava- ja moefotograaf Feng Li on kujundanud välja omanäolise visuaalse keele – ühiskonnas, kus pildistamine on üldlevinud, paistab ta silma ainulaadse võimega tõsta esile igapäevaelu koomilisus.

Feng Li sai tuule tiibadesse 2017. aasta Arlesi fotofestivalilt, kus pälvis uue talendi auhinna, Tallinnas avanev näitus oli aga ülemöödunud aasta sügisel üks Fotografiska Shanghai avanäitustest. Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents nendib, et võimalus tuua mitmekesine maailmafotograafia Eestisse on üks võimsamaid väärtuseid, mida Fotografiska võrgustik endas kannab. „On suur rõõm, et saame Tallinnas näidata üht vingeimat Hiina kaasaegset fotograafi, kelle portfelli kuuluvad nii rahvusvahelised moeajakirjad ja tippbrändid kui ka kontseptuaalsed kunstiprojektid. Näitus kajastab suurepäraselt Feng Li loometee arengut, hõlmates ühtaegu nii koomilist absurdsust ja tooreid värve kui ka sügavamaid lugusid fotode taga,” kommenteerib Loorents.

Tänasest avatud Feng Li näitusel on eksponeeritud pildid, mis on tehtud viimase kahekümne aasta jooksul, nende seas ka varem avaldamata fotod ja mõned tuntumad tööd, mis on asetatud uude konteksti. Näituse on Fotografiska jaoks kureerinud kuraator, museoloog ja kunstiajaloolane Holly Roussell ning see jääb avatuks 20. aprillini. 10. veebruaril leiab Feng Li näitusesaalis aset ka teetseremoonia, millele järgneb näitusetuur koos Aasia uuringute spetsialisti Rando Künnapuuga, kes avab publikule kaasaegse Hiina kunsti- ja kultuurimaastikku.

Lisaks Feng Li näitusele tõi jaanuarikuu Fotografiskasse Eesti legendaarse spordifotograafi Lembit Peegli näituse „Peegel/Pildis”, mis esitleb olustikuehedaid hetki Eesti spordiajaloost ning ootab külastajaid maikuu keskpaigani. Kuni 16. märtsini on Fotografiskas üleval ka Shepard Fairey suur isikunäitus „Fotosüntees”, kus on üleval mitmed maailmakuulsad teosed.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.