Sügis saab Fotografiskas võimsa avalöögi – 13. septembril lööb uksed valla näitus „NUDE” ehk „Ihualasti”, mis toob muuseumisse 32 naiskunstniku käsitluse alasti kehast, teiste seas löövad näitusel kaasa Eesti kunstnikud Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Ajaloo vältel ei ole alasti keha kujutamine kunstis kuigipalju muutunud – see kannab ja kajastab ajastu iluideaali. Iluideaali, mille on enamasti valinud ja kujutanud mehed ning mille tarbijaks on meessoost publik. Näitus „NUDE” astub vastu keha traditsioonilisele kujutamisele kunstis ning esitleb seda naise pilgu läbi. Näituse kunstnikud kujutavad keha kaasaegsest ja tulevikuperspektiivist, tundes inimkeha üle uhkust ja nõudes seda taas endale. Nad julgustavad oma visuaalseid lugusid vaatama ja neis ka osalema, ilma et nad dikteeriksid, mis peaks olema ja mida ei tohiks olla, kuidas tuleks midagi näha või kuidas mitte. Seal, kus ajalugu ütleb, mis on õige ja vale, võimaldavad nende lood kõikvõimalikke tõlgendusi ja äratundmist. Tulemuseks on keskkond, kus ootuspärased rollid enam ei kehti, harjumuslik vaatenurk muutub ja võimuhierarhia saab ümber pööratud.

Lisaks naisidentiteedile toob näitus kokku igat sorti kehad ja sooidentiteedid laiast ühiskonnaspektrist. Publiku ees rulluvad lahti vastuolulised sotsiaalsed teemad oma jämedas ja ilustamata tooruses, saateks taak, mida sooliselt määratletud pilk endaga kaasas kannab. Nii näitusel kui seda saatvas programmis tuuakse esile võrdõiguslikkus, kehakuvand, kväärkultuur, nõusolek, patriarhaalse ühiskonna probleemid, rassism, naistevastane vägivald, vanussurve ning mitmed teised teemad. Alasti kehast saab loomingu lõuend, värvideks kaasaegne perspektiiv, tabud ja ühiskond kogu oma külluses.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul on keha kunstis teemana alati paeluv, ent vajab värsket ja stereotüüpidest vaba pilku. „Naisi ja naisakti on stereotüübid saatnud pikka aega. Näitus toob kaasaegse pilgu kaudu esile probleemid, mida pikaaegne surve naise kehale kaasa on toonud: näiteks kuidas sotsiaalmeedia mõjutab meid omaenda keha mitteadekvaatsel tunnetamisel või kui sügavale ulatuvad võimuhierarhia juured. Tänapäeva aktis vohab palju rohkem elu – tavanormidest kõrvale astudes näeme hoopis ühiskonna rikkust mitmekesisuse näol,” avab ta näituse tausta. „Näituse „NUDE” avanemisega on meil Fotografiskas kogu majas korraga üleval 50 kunstniku tööd, neist neli eestlast, kellest omakorda kolm oleme sidunud rahvusvaheliste grupinäitustega. Meil on suur rõõm, et saame anda niivõrd palju kõlapinda nii kohalikele kui rahvusvahelistele kunstnikele ja teemadele, mida nad tõstatavad,” lisab ta.

Näitus „NUDE” toob kokku 32 kaasaegset naiskunstnikku maailma eri paigust, teiste seas osalevad näitusel Arvida Byström (Rootsi), Carlota Guerrero (Hispaania), Julia SH (Rootsi), Evelyn Bencicova (Slovakkia), Joana Choumali (Elevandiluurannik), Angélica Dass (Brasiilia), Yushi Li (Hiina), Jenevieve Aken (Nigeeria), Prue Stent & Honey Long (Austraalia), Cloe Jancis (Eesti) ja Marlen Kärema (Eesti).

„NUDE”-i avamisega seonduvalt leiab aset mitu eriüritust, teiste seas näituse avaõhtu 12. septembril kell 19, kus saab muu hulgas kuulata särava ja terava Aleksander Eeri Laupmaa vestlust mitme näitusel osaleva kunstnikuga: vestlusel löövad kaasa Angélica Dass, Julia SH, Evelyn Bencicova ja Cloe Jancis. Paar päeva hiljem, 14. septembril kell 16 toimub kunstnike erituur, kus osalevad Evelyn Bencicova, Julia SH, Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.