Sügis saab Fotografiskas võimsa avalöögi – 13. septembril lööb uksed valla näitus „NUDE” ehk „Ihualasti”, mis toob muuseumisse 32 naiskunstniku käsitluse alasti kehast, teiste seas löövad näitusel kaasa Eesti kunstnikud Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Ajaloo vältel ei ole alasti keha kujutamine kunstis kuigipalju muutunud – see kannab ja kajastab ajastu iluideaali. Iluideaali, mille on enamasti valinud ja kujutanud mehed ning mille tarbijaks on meessoost publik. Näitus „NUDE” astub vastu keha traditsioonilisele kujutamisele kunstis ning esitleb seda naise pilgu läbi. Näituse kunstnikud kujutavad keha kaasaegsest ja tulevikuperspektiivist, tundes inimkeha üle uhkust ja nõudes seda taas endale. Nad julgustavad oma visuaalseid lugusid vaatama ja neis ka osalema, ilma et nad dikteeriksid, mis peaks olema ja mida ei tohiks olla, kuidas tuleks midagi näha või kuidas mitte. Seal, kus ajalugu ütleb, mis on õige ja vale, võimaldavad nende lood kõikvõimalikke tõlgendusi ja äratundmist. Tulemuseks on keskkond, kus ootuspärased rollid enam ei kehti, harjumuslik vaatenurk muutub ja võimuhierarhia saab ümber pööratud.

Lisaks naisidentiteedile toob näitus kokku igat sorti kehad ja sooidentiteedid laiast ühiskonnaspektrist. Publiku ees rulluvad lahti vastuolulised sotsiaalsed teemad oma jämedas ja ilustamata tooruses, saateks taak, mida sooliselt määratletud pilk endaga kaasas kannab. Nii näitusel kui seda saatvas programmis tuuakse esile võrdõiguslikkus, kehakuvand, kväärkultuur, nõusolek, patriarhaalse ühiskonna probleemid, rassism, naistevastane vägivald, vanussurve ning mitmed teised teemad. Alasti kehast saab loomingu lõuend, värvideks kaasaegne perspektiiv, tabud ja ühiskond kogu oma külluses.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul on keha kunstis teemana alati paeluv, ent vajab värsket ja stereotüüpidest vaba pilku. „Naisi ja naisakti on stereotüübid saatnud pikka aega. Näitus toob kaasaegse pilgu kaudu esile probleemid, mida pikaaegne surve naise kehale kaasa on toonud: näiteks kuidas sotsiaalmeedia mõjutab meid omaenda keha mitteadekvaatsel tunnetamisel või kui sügavale ulatuvad võimuhierarhia juured. Tänapäeva aktis vohab palju rohkem elu – tavanormidest kõrvale astudes näeme hoopis ühiskonna rikkust mitmekesisuse näol,” avab ta näituse tausta. „Näituse „NUDE” avanemisega on meil Fotografiskas kogu majas korraga üleval 50 kunstniku tööd, neist neli eestlast, kellest omakorda kolm oleme sidunud rahvusvaheliste grupinäitustega. Meil on suur rõõm, et saame anda niivõrd palju kõlapinda nii kohalikele kui rahvusvahelistele kunstnikele ja teemadele, mida nad tõstatavad,” lisab ta.

Näitus „NUDE” toob kokku 32 kaasaegset naiskunstnikku maailma eri paigust, teiste seas osalevad näitusel Arvida Byström (Rootsi), Carlota Guerrero (Hispaania), Julia SH (Rootsi), Evelyn Bencicova (Slovakkia), Joana Choumali (Elevandiluurannik), Angélica Dass (Brasiilia), Yushi Li (Hiina), Jenevieve Aken (Nigeeria), Prue Stent & Honey Long (Austraalia), Cloe Jancis (Eesti) ja Marlen Kärema (Eesti).

„NUDE”-i avamisega seonduvalt leiab aset mitu eriüritust, teiste seas näituse avaõhtu 12. septembril kell 19, kus saab muu hulgas kuulata särava ja terava Aleksander Eeri Laupmaa vestlust mitme näitusel osaleva kunstnikuga: vestlusel löövad kaasa Angélica Dass, Julia SH, Evelyn Bencicova ja Cloe Jancis. Paar päeva hiljem, 14. septembril kell 16 toimub kunstnike erituur, kus osalevad Evelyn Bencicova, Julia SH, Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.