Sügis saab Fotografiskas võimsa avalöögi – 13. septembril lööb uksed valla näitus „NUDE” ehk „Ihualasti”, mis toob muuseumisse 32 naiskunstniku käsitluse alasti kehast, teiste seas löövad näitusel kaasa Eesti kunstnikud Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Ajaloo vältel ei ole alasti keha kujutamine kunstis kuigipalju muutunud – see kannab ja kajastab ajastu iluideaali. Iluideaali, mille on enamasti valinud ja kujutanud mehed ning mille tarbijaks on meessoost publik. Näitus „NUDE” astub vastu keha traditsioonilisele kujutamisele kunstis ning esitleb seda naise pilgu läbi. Näituse kunstnikud kujutavad keha kaasaegsest ja tulevikuperspektiivist, tundes inimkeha üle uhkust ja nõudes seda taas endale. Nad julgustavad oma visuaalseid lugusid vaatama ja neis ka osalema, ilma et nad dikteeriksid, mis peaks olema ja mida ei tohiks olla, kuidas tuleks midagi näha või kuidas mitte. Seal, kus ajalugu ütleb, mis on õige ja vale, võimaldavad nende lood kõikvõimalikke tõlgendusi ja äratundmist. Tulemuseks on keskkond, kus ootuspärased rollid enam ei kehti, harjumuslik vaatenurk muutub ja võimuhierarhia saab ümber pööratud.

Lisaks naisidentiteedile toob näitus kokku igat sorti kehad ja sooidentiteedid laiast ühiskonnaspektrist. Publiku ees rulluvad lahti vastuolulised sotsiaalsed teemad oma jämedas ja ilustamata tooruses, saateks taak, mida sooliselt määratletud pilk endaga kaasas kannab. Nii näitusel kui seda saatvas programmis tuuakse esile võrdõiguslikkus, kehakuvand, kväärkultuur, nõusolek, patriarhaalse ühiskonna probleemid, rassism, naistevastane vägivald, vanussurve ning mitmed teised teemad. Alasti kehast saab loomingu lõuend, värvideks kaasaegne perspektiiv, tabud ja ühiskond kogu oma külluses.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul on keha kunstis teemana alati paeluv, ent vajab värsket ja stereotüüpidest vaba pilku. „Naisi ja naisakti on stereotüübid saatnud pikka aega. Näitus toob kaasaegse pilgu kaudu esile probleemid, mida pikaaegne surve naise kehale kaasa on toonud: näiteks kuidas sotsiaalmeedia mõjutab meid omaenda keha mitteadekvaatsel tunnetamisel või kui sügavale ulatuvad võimuhierarhia juured. Tänapäeva aktis vohab palju rohkem elu – tavanormidest kõrvale astudes näeme hoopis ühiskonna rikkust mitmekesisuse näol,” avab ta näituse tausta. „Näituse „NUDE” avanemisega on meil Fotografiskas kogu majas korraga üleval 50 kunstniku tööd, neist neli eestlast, kellest omakorda kolm oleme sidunud rahvusvaheliste grupinäitustega. Meil on suur rõõm, et saame anda niivõrd palju kõlapinda nii kohalikele kui rahvusvahelistele kunstnikele ja teemadele, mida nad tõstatavad,” lisab ta.

Näitus „NUDE” toob kokku 32 kaasaegset naiskunstnikku maailma eri paigust, teiste seas osalevad näitusel Arvida Byström (Rootsi), Carlota Guerrero (Hispaania), Julia SH (Rootsi), Evelyn Bencicova (Slovakkia), Joana Choumali (Elevandiluurannik), Angélica Dass (Brasiilia), Yushi Li (Hiina), Jenevieve Aken (Nigeeria), Prue Stent & Honey Long (Austraalia), Cloe Jancis (Eesti) ja Marlen Kärema (Eesti).

„NUDE”-i avamisega seonduvalt leiab aset mitu eriüritust, teiste seas näituse avaõhtu 12. septembril kell 19, kus saab muu hulgas kuulata särava ja terava Aleksander Eeri Laupmaa vestlust mitme näitusel osaleva kunstnikuga: vestlusel löövad kaasa Angélica Dass, Julia SH, Evelyn Bencicova ja Cloe Jancis. Paar päeva hiljem, 14. septembril kell 16 toimub kunstnike erituur, kus osalevad Evelyn Bencicova, Julia SH, Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.

Kai kunstikeskuse sügishooaja avab Mėta Valiušaitytė (FR/LT) kureeritud näitus “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”, mis on avatud 11. oktoobrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.

Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja. 

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Uuri näituse kohta lisa kai.center.