Telliskivi Loomelinnakus asuv Fotografiska toob Eesti publiku ette kaasaegse fotograafiamaailma tõusva tähe Omar Victor Diopi. Näitus avatakse täna, 25. augusti hilisõhtul Fotografiskas Aafrika rütmidest kantud suvelõpupeoga, kus huvilistel on võimalik osaleda koos kunstnikuga öisel tuuril, Fotografiska restoran pakub Aafrika köögist inspireeritud suupisteid ning DJd Raul Saaremets, Laura Nestor ja Siim Nestor mängivad amapiano stiilis Aafrika päritolu klubimuusikat.

Avataval näitusel saab näha Diopi Stockholmis sooja vastuvõtu pälvinud kolme fotoprojekti, mis annavad ülevaate tema loomingu olulisematest teemadest. Sarjad “Diasporaa”, “Vabadus” ja “Allegooria” käsitlevad teemasid maailma ajaloo ümbermõtestamisest kuni mustanahaliste protestide põhjuste ja kliimakriisi mõjudeni.

1980. aastal sündinud Omar Victor Diop elab Dakaris ning töötab Pariisis, New Yorgis ja Senegalis. Ta on iseõppinud fotograaf, kelle esimene fotoprojekt, “Fashion 2112, The Future of Beauty” osutus 2010. aastal nii edukaks, et mees otsustas teha karjääripööre: jätta maha ameti finantssektoris ja pühenduda fotokunstile.

Diop väärtustab oma päritolu ja oma loominguga panustab ta Aafrika ajaloo ja oleviku ümbermõtestamisse. Läbi kaamerasilma tutvustab Diop maailmale oma kogukonna valusid ja uhkusehetki, neile iseloomulikku omakasupüüdmatust, mitmekesisust ja muutumisvõimekust. “Kui vaatate, kuidas Aafrika jalgpallitähti Euroopas vastu võetakse, näete huvitavat segu austusest, jumaldamisest ja kõrvalejäetusest. Vahel näiteks visatakse jalgpalliväljakule banaanikoori ja kogu illusioon integratsioonist on jõhkralt lõhki löödud. See on paradoks, mida ma oma töödes uurin,” sõnab Diop.

Kõnealuse näituse ja Fotografiska uue hooaja avamist tähistatakse suure Aafrika kultuuri tunnustava suvelõpupeoga. Peoruum hõlmab terve Fotografiska maja viimase korruse ja terrassi. DJ-d mängivad kogu öö vältel viimaste aastate üht populaarsemat Lõuna-Aafrikast pärit tantsumuusikat nimega amapiano: klubimuusika, deep house’i ning kohalike muusikastiilide kwaito ja bacardi sulam. Peo temaatikat toetavad Aafrikast inspireeritud suupistete ja jookide valik ning ruumi kujundus – visuaalseid elamusi süvendavad florist Peter Boeijkensi tehtud lilleinstallatsioonid Zimbabwe rahvuslilledest gloriosadest. Kogu õhtu jooksul on peolistele avatud Diopi näitus, fotokunstnik viib läbi näitusetuuri ja vastab huviliste küsimustele.

Pileteid üritusele saab otsa siit. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.