Telliskivi Loomelinnakus asuv Fotografiska toob Eesti publiku ette kaasaegse fotograafiamaailma tõusva tähe Omar Victor Diopi. Näitus avatakse täna, 25. augusti hilisõhtul Fotografiskas Aafrika rütmidest kantud suvelõpupeoga, kus huvilistel on võimalik osaleda koos kunstnikuga öisel tuuril, Fotografiska restoran pakub Aafrika köögist inspireeritud suupisteid ning DJd Raul Saaremets, Laura Nestor ja Siim Nestor mängivad amapiano stiilis Aafrika päritolu klubimuusikat.

Avataval näitusel saab näha Diopi Stockholmis sooja vastuvõtu pälvinud kolme fotoprojekti, mis annavad ülevaate tema loomingu olulisematest teemadest. Sarjad “Diasporaa”, “Vabadus” ja “Allegooria” käsitlevad teemasid maailma ajaloo ümbermõtestamisest kuni mustanahaliste protestide põhjuste ja kliimakriisi mõjudeni.

1980. aastal sündinud Omar Victor Diop elab Dakaris ning töötab Pariisis, New Yorgis ja Senegalis. Ta on iseõppinud fotograaf, kelle esimene fotoprojekt, “Fashion 2112, The Future of Beauty” osutus 2010. aastal nii edukaks, et mees otsustas teha karjääripööre: jätta maha ameti finantssektoris ja pühenduda fotokunstile.

Diop väärtustab oma päritolu ja oma loominguga panustab ta Aafrika ajaloo ja oleviku ümbermõtestamisse. Läbi kaamerasilma tutvustab Diop maailmale oma kogukonna valusid ja uhkusehetki, neile iseloomulikku omakasupüüdmatust, mitmekesisust ja muutumisvõimekust. “Kui vaatate, kuidas Aafrika jalgpallitähti Euroopas vastu võetakse, näete huvitavat segu austusest, jumaldamisest ja kõrvalejäetusest. Vahel näiteks visatakse jalgpalliväljakule banaanikoori ja kogu illusioon integratsioonist on jõhkralt lõhki löödud. See on paradoks, mida ma oma töödes uurin,” sõnab Diop.

Kõnealuse näituse ja Fotografiska uue hooaja avamist tähistatakse suure Aafrika kultuuri tunnustava suvelõpupeoga. Peoruum hõlmab terve Fotografiska maja viimase korruse ja terrassi. DJ-d mängivad kogu öö vältel viimaste aastate üht populaarsemat Lõuna-Aafrikast pärit tantsumuusikat nimega amapiano: klubimuusika, deep house’i ning kohalike muusikastiilide kwaito ja bacardi sulam. Peo temaatikat toetavad Aafrikast inspireeritud suupistete ja jookide valik ning ruumi kujundus – visuaalseid elamusi süvendavad florist Peter Boeijkensi tehtud lilleinstallatsioonid Zimbabwe rahvuslilledest gloriosadest. Kogu õhtu jooksul on peolistele avatud Diopi näitus, fotokunstnik viib läbi näitusetuuri ja vastab huviliste küsimustele.

Pileteid üritusele saab otsa siit. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.