Telliskivi Loomelinnakus asuv Fotografiska toob Eesti publiku ette kaasaegse fotograafiamaailma tõusva tähe Omar Victor Diopi. Näitus avatakse täna, 25. augusti hilisõhtul Fotografiskas Aafrika rütmidest kantud suvelõpupeoga, kus huvilistel on võimalik osaleda koos kunstnikuga öisel tuuril, Fotografiska restoran pakub Aafrika köögist inspireeritud suupisteid ning DJd Raul Saaremets, Laura Nestor ja Siim Nestor mängivad amapiano stiilis Aafrika päritolu klubimuusikat.

Avataval näitusel saab näha Diopi Stockholmis sooja vastuvõtu pälvinud kolme fotoprojekti, mis annavad ülevaate tema loomingu olulisematest teemadest. Sarjad “Diasporaa”, “Vabadus” ja “Allegooria” käsitlevad teemasid maailma ajaloo ümbermõtestamisest kuni mustanahaliste protestide põhjuste ja kliimakriisi mõjudeni.

1980. aastal sündinud Omar Victor Diop elab Dakaris ning töötab Pariisis, New Yorgis ja Senegalis. Ta on iseõppinud fotograaf, kelle esimene fotoprojekt, “Fashion 2112, The Future of Beauty” osutus 2010. aastal nii edukaks, et mees otsustas teha karjääripööre: jätta maha ameti finantssektoris ja pühenduda fotokunstile.

Diop väärtustab oma päritolu ja oma loominguga panustab ta Aafrika ajaloo ja oleviku ümbermõtestamisse. Läbi kaamerasilma tutvustab Diop maailmale oma kogukonna valusid ja uhkusehetki, neile iseloomulikku omakasupüüdmatust, mitmekesisust ja muutumisvõimekust. “Kui vaatate, kuidas Aafrika jalgpallitähti Euroopas vastu võetakse, näete huvitavat segu austusest, jumaldamisest ja kõrvalejäetusest. Vahel näiteks visatakse jalgpalliväljakule banaanikoori ja kogu illusioon integratsioonist on jõhkralt lõhki löödud. See on paradoks, mida ma oma töödes uurin,” sõnab Diop.

Kõnealuse näituse ja Fotografiska uue hooaja avamist tähistatakse suure Aafrika kultuuri tunnustava suvelõpupeoga. Peoruum hõlmab terve Fotografiska maja viimase korruse ja terrassi. DJ-d mängivad kogu öö vältel viimaste aastate üht populaarsemat Lõuna-Aafrikast pärit tantsumuusikat nimega amapiano: klubimuusika, deep house’i ning kohalike muusikastiilide kwaito ja bacardi sulam. Peo temaatikat toetavad Aafrikast inspireeritud suupistete ja jookide valik ning ruumi kujundus – visuaalseid elamusi süvendavad florist Peter Boeijkensi tehtud lilleinstallatsioonid Zimbabwe rahvuslilledest gloriosadest. Kogu õhtu jooksul on peolistele avatud Diopi näitus, fotokunstnik viib läbi näitusetuuri ja vastab huviliste küsimustele.

Pileteid üritusele saab otsa siit. 

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.