Oktoobrikuu kulmineerub Fotografiskas jõulise kunstiakordiga – Eestisse saabub kunstiskeene tõeline legend, tänavakunsti lipulaev ja kultuuriline provokaator Shepard Fairey. Kunstnik avab Fotografiskas oma isikunäituse „Fotosüntees“, mis lööb võimsate eriürituste saatel uksed valla juba käesoleval nädalal.

Shepard Fairey on üks tuntumaid ja provokatiivsemaid tänavakunstnikke, kellel on üle 135 seinamaalingu kogu maailmas. Ta sööstis uue nimena kunstiskeenele 1989. aastal, mil tema loodud kleebis „Andre the Giant has a Posse“ pälvis tänavapildis ja underground-ringkondades palju tähelepanu, püüdes pilke värske, julge ja ootamatu visuaaliga. Kleebisest kujunes hiljem välja rahvusvaheline kunstikampaania „OBEY GIANT”, mis omakorda pani aluse menuka tänavastiili rõivabrändi OBEY sünnile. Üleilmse tuntuse ja läbimurde saavutas ta 2008. aastal, mil tema tehtud portreeplakat toonasest demokraatide kandidaadist Barack Obamast sai rahvusvaheliselt tunnustatud lootuse sümboliks. Fairey looming ja aktivism pälvisid laia tähelepanu ka kampaania „We the People“ raames, mis sai maailmakuulsaks 2017. aasta naiste marsside ajal. Tänaseks on Faireyst kujunenud üks nõutumaid kunstnikke kogu maailmas, kes vajutab kartmatult aja närvile ning kelle teosed on muutnud inimeste arusaama kunstist ja selle paiknemisest linnaruumis.

Nüüd jõuab tema kunstiloome Tallinnasse, tuues kokku varasemad ikoonilised tööd ja spetsiaalselt Fotografiska näituse jaoks loodud uued teosed, sulandudes ühtseks paeluvaks visuaalseks kogemuseks näitusel „Fotosüntees”, mis avab Fotografiskas ametlikult uksed 2. novembril.

Shepard Fairey isikunäitusel rullub lahti kunstniku kaasahaarav maailm, mis ületab tänavakunsti tavapäraseid piire ning tõstab esile aktivismi ja ühiskondliku mõtteviisi võimsad sümbolid. Keskseks teemaks näitusel on fotograafia roll kogu Fairey kunstiloome teekonnal – suurem osa tema loomingust on fotograafiaga tihedalt läbi põimunud ja saanud täiendust eri kunstitehnikate näol nagu graafiline disain, illustratsioon, maal ning meisterlik trükikunst, seal hulgas reljeef- ja siiditrükk. Nii jõuab vaatajate ette omanäoline ja jõuline fotograafia, mille edastamiseks on kasutatud eri meediume, luues kunstivormide kordumatu ja kütkestava sünergia. Iga teos avab värava Fairey vankumatule soovile vaidlustada ühiskondlikke norme ning toob esile kunstniku tehnilise võimekuse ja oskuse luua temaatiline sidusus sõltumata meediumist.

Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe märgib, et Fairey viis kunstnikuna tegutseda on inspireeriv ning ühtaegu sarnane ka Fotografiska enda missioonile. „Eripalgelised ühiskondlikud teemad ajendavad teda kunsti looma ning on ka meie käivitusjõuks – me mõlemad küsitleme silmale nähtavat, otsides sügavusi ja rebides mugavustsoonist välja. Tema tegutsemisviis on julge ja ajakohane, ta peab vajalikuks teemade märkamist ja tõstatamist, talle on oluline mitte leppida, sest pole olemas n-ö meid ja neid, on vaid üksainus tasand nimega “meie”. Selles on ootust, aga ka vabatahtlikku vastutuse võtmist, riskides piiride ületamisega,” kirjeldab ta Fotografiska hingesugulust Fairey aktivismiga. Aasmäe rõhutab, et Telliskivi Loomelinnak on alati olnud koduks vabale loomingule ja eripalgelise kultuuri tekkimisele ning see on paik, kus tänavakunst on alati au sees. „Fairey on maailmakuulus näide rollist, mida mängivad tänavakunst ja kunsti vabaks laskmine inimeste ühendamisel,” lisab ta.

Näitusel „Fotosüntees” on väljas üle 200 teose, mille on Fairey eri tehnikaid kasutades oma Los Angelese ateljees loonud. Tema töödel kohtab popkultuurist tuttavaid ikoone, kes on teda ennast inspireerinud ja tema loomingut mõjutanud, näiteks David Bowie, Andy Warhol, David Lynch ja mitmed teised. Samuti vajutab Fairey oma teostes valusalt ka nendele sündmustele ja isikutele, kelle tegevus on maailma kurssi muutnud.

Shepardi Fairey näitus toob Fotografiskasse mitu avamiseelset eriüritust, mille raames on võimalik ka kunstnikuga kohtuda. Neljapäeval, 31. oktoobril kell 19 leiab aset näituse avavestlus, kus tänavakunsti ja aktivismi seavad koos Shepardiga luubi alla Eesti tänavakunstifestivali Stencibility eestvedajad Kadri Lind ja Sirla. Arginädalale paneb raju punkti reedeõhtune, 1. novembril toimuv räpipidu Shepard Fairey näitusesaalis, kus paljude aastate järel astuvad taas koos lavale Chalice ja Tommyboy ning krõbeda ja provokatiivse maa-aluse lüürikaga kostitab räpibande NKN. Muusikatakte hoiab läbi õhtu püsivalt õhus DJ Lauri Täht ning peole teeb sissejuhatuse Shepard Fairey isiklikult. Pidu annab ametliku avalöögi Fairey näitusele, mida saab tavapiletiga külastada juba laupäevast, 2. novembrist.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.