Oktoobrikuu kulmineerub Fotografiskas jõulise kunstiakordiga – Eestisse saabub kunstiskeene tõeline legend, tänavakunsti lipulaev ja kultuuriline provokaator Shepard Fairey. Kunstnik avab Fotografiskas oma isikunäituse „Fotosüntees“, mis lööb võimsate eriürituste saatel uksed valla juba käesoleval nädalal.

Shepard Fairey on üks tuntumaid ja provokatiivsemaid tänavakunstnikke, kellel on üle 135 seinamaalingu kogu maailmas. Ta sööstis uue nimena kunstiskeenele 1989. aastal, mil tema loodud kleebis „Andre the Giant has a Posse“ pälvis tänavapildis ja underground-ringkondades palju tähelepanu, püüdes pilke värske, julge ja ootamatu visuaaliga. Kleebisest kujunes hiljem välja rahvusvaheline kunstikampaania „OBEY GIANT”, mis omakorda pani aluse menuka tänavastiili rõivabrändi OBEY sünnile. Üleilmse tuntuse ja läbimurde saavutas ta 2008. aastal, mil tema tehtud portreeplakat toonasest demokraatide kandidaadist Barack Obamast sai rahvusvaheliselt tunnustatud lootuse sümboliks. Fairey looming ja aktivism pälvisid laia tähelepanu ka kampaania „We the People“ raames, mis sai maailmakuulsaks 2017. aasta naiste marsside ajal. Tänaseks on Faireyst kujunenud üks nõutumaid kunstnikke kogu maailmas, kes vajutab kartmatult aja närvile ning kelle teosed on muutnud inimeste arusaama kunstist ja selle paiknemisest linnaruumis.

Nüüd jõuab tema kunstiloome Tallinnasse, tuues kokku varasemad ikoonilised tööd ja spetsiaalselt Fotografiska näituse jaoks loodud uued teosed, sulandudes ühtseks paeluvaks visuaalseks kogemuseks näitusel „Fotosüntees”, mis avab Fotografiskas ametlikult uksed 2. novembril.

Shepard Fairey isikunäitusel rullub lahti kunstniku kaasahaarav maailm, mis ületab tänavakunsti tavapäraseid piire ning tõstab esile aktivismi ja ühiskondliku mõtteviisi võimsad sümbolid. Keskseks teemaks näitusel on fotograafia roll kogu Fairey kunstiloome teekonnal – suurem osa tema loomingust on fotograafiaga tihedalt läbi põimunud ja saanud täiendust eri kunstitehnikate näol nagu graafiline disain, illustratsioon, maal ning meisterlik trükikunst, seal hulgas reljeef- ja siiditrükk. Nii jõuab vaatajate ette omanäoline ja jõuline fotograafia, mille edastamiseks on kasutatud eri meediume, luues kunstivormide kordumatu ja kütkestava sünergia. Iga teos avab värava Fairey vankumatule soovile vaidlustada ühiskondlikke norme ning toob esile kunstniku tehnilise võimekuse ja oskuse luua temaatiline sidusus sõltumata meediumist.

Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe märgib, et Fairey viis kunstnikuna tegutseda on inspireeriv ning ühtaegu sarnane ka Fotografiska enda missioonile. „Eripalgelised ühiskondlikud teemad ajendavad teda kunsti looma ning on ka meie käivitusjõuks – me mõlemad küsitleme silmale nähtavat, otsides sügavusi ja rebides mugavustsoonist välja. Tema tegutsemisviis on julge ja ajakohane, ta peab vajalikuks teemade märkamist ja tõstatamist, talle on oluline mitte leppida, sest pole olemas n-ö meid ja neid, on vaid üksainus tasand nimega “meie”. Selles on ootust, aga ka vabatahtlikku vastutuse võtmist, riskides piiride ületamisega,” kirjeldab ta Fotografiska hingesugulust Fairey aktivismiga. Aasmäe rõhutab, et Telliskivi Loomelinnak on alati olnud koduks vabale loomingule ja eripalgelise kultuuri tekkimisele ning see on paik, kus tänavakunst on alati au sees. „Fairey on maailmakuulus näide rollist, mida mängivad tänavakunst ja kunsti vabaks laskmine inimeste ühendamisel,” lisab ta.

Näitusel „Fotosüntees” on väljas üle 200 teose, mille on Fairey eri tehnikaid kasutades oma Los Angelese ateljees loonud. Tema töödel kohtab popkultuurist tuttavaid ikoone, kes on teda ennast inspireerinud ja tema loomingut mõjutanud, näiteks David Bowie, Andy Warhol, David Lynch ja mitmed teised. Samuti vajutab Fairey oma teostes valusalt ka nendele sündmustele ja isikutele, kelle tegevus on maailma kurssi muutnud.

Shepardi Fairey näitus toob Fotografiskasse mitu avamiseelset eriüritust, mille raames on võimalik ka kunstnikuga kohtuda. Neljapäeval, 31. oktoobril kell 19 leiab aset näituse avavestlus, kus tänavakunsti ja aktivismi seavad koos Shepardiga luubi alla Eesti tänavakunstifestivali Stencibility eestvedajad Kadri Lind ja Sirla. Arginädalale paneb raju punkti reedeõhtune, 1. novembril toimuv räpipidu Shepard Fairey näitusesaalis, kus paljude aastate järel astuvad taas koos lavale Chalice ja Tommyboy ning krõbeda ja provokatiivse maa-aluse lüürikaga kostitab räpibande NKN. Muusikatakte hoiab läbi õhtu püsivalt õhus DJ Lauri Täht ning peole teeb sissejuhatuse Shepard Fairey isiklikult. Pidu annab ametliku avalöögi Fairey näitusele, mida saab tavapiletiga külastada juba laupäevast, 2. novembrist.

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.

Kai kunstikeskuse sügishooaja avab Mėta Valiušaitytė (FR/LT) kureeritud näitus “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”, mis on avatud 11. oktoobrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.

Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja. 

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Uuri näituse kohta lisa kai.center.