Fotografiska näitus sõja eest põgenenud naistest

20. maist on Fotografiskas avatud uus näitus “Nende volditud seinte vahel, Utoopia” naiskunstnike duolt Cooper & Gorfer. Näitus lähtub praegusest poliitilisest reaalsusest, kus paljud inimesed on sunnitud lahkuma enda kodudest ja alustama elu otsast peale. Sügavast huvist inimese loo vastu, on kunstnikud rajanud mängulise utoopilise teatri, tuletades meelde, et me kõik oleme sattunud enda tõlgenduste ning kultuurilisest taustast tulevate piltidega kujutlusmaailma. 

Cooper & Gorfer esitavad vaatajale küsimusi: Millest Sa kinni hoiad? Kus on Sinu salajane kuulumise koht? Kui peaksid kõik maha jätma ning alustama uuesti – kes Sa oleksid? Sõdadest ja kliimamuutuse kõikehõlmavatest mõjudest põhjustatud humanitaartragöödiad tekitavad mõõtmatuid rändelaineid ja kannatusi. Kas me jaksamegi enam kujutleda paremat maailma?

Rabatud mõistmisest, et elame Utoopia kaotamises, intervjueerisid Cooper & Gorfer kohalike kogukondade noori naisi, kelle elud on sunnitud rände tagajärjel purunenud. Mis on nende naiste unelmad, identiteet ning salajased igatsused? Näitusel eksponeeritavate erksavärviliste portreede peategelased on noored naised, kelle elu ning enesemääratlus on lõhutud. Naisi on kujutatud kui jumalannasid, ümbritsetuna abiliste saatjaskonnast. Kollaažitehnika ning lõigete abil konstrueerivad Cooper ja Gorfer igas toeses mitmekihilised füüsilised vormid, mis toimivad taustakihtidena teatrilaval. See on maailm, kus kõik on võimalik. 

Maarja Loorentsi sõnul tegelevad kunstnikud Sarah Cooper ja Nina Gorfer teemaga, mis on hetkel väga aktuaalne – kuidas luua oma elu uuesti üles võõral maal, võõras keskkonnas. “Näitusel avanevad meile liigutavad lood inimestest, kes ei ela oma kodumaal ja kes tegelevad teemadega – kuidas hoida oma identiteet ja traditsioonid elus ajal, kui valitseb suur ebakindlus. Näitus kajastab nende inimeste elukäiku ja seda kõike saadab lummavalt värviline visuaalne, kollaažilik ja kiht kihilt avanev pildikeel,” lisas Loorents.

Cooper & Gorfer koosneb kunstnikest Sarah Cooper (USA, 1974) ja Nina Gorfer (Austria, 1979). Cooper & Gorfer uurivad nende naiste lugude ja elude põhjal, kellega nad kohtuvad ja kellega nad koostööd teevad, mälu, rände, ümberpaigutamise ja identiteedi muutlikkuse küsimusi. Sarah Cooper ja Nina Gorfer on koos töötanud alates aastast 2006. Nende töid on eksponeeritud Hasselblad Keskuses, Göteborgis, Riiklik Fotograafiamuuseum Kopenhaagenis, Fotografiska Stockholmis ning on osa mitme muuseumi kollektsioonist, sh Islandi Rahvusgaleriis. Cooper & Gorfer on Hasselbladi saadikud.

Näitus jääb avatuks kuni 18. septembrini. 

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Anu Vahtra

Veneetsia kunstibiennaalil avatakse Eesti paviljon “Hora lupi”

Täna, 19. aprillil kell 12.00 toimub Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindava näituse “Hora lupi” avasündmus. Chiesa di Santa Maria delle Penitenti kirikus eksponeeritava näituse loovtiimi kuuluvad kunstnik Edith Karlson ning dramaturg Eero Epner. 60. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 20. aprillist 24. novembrini.

“Mul on väga hea meel, et pika protsessi lõpuks on valmis saanud üks suurepärane näitus. On olnud nii kergemaid kui raskemaid momente, aga siin ta oma rõõmus ja nukruses, brutaalsuses ja ülevuses nüüd meie ees seisab,” sõnas Eesti paviljoni kunstnik Edith Karlson. “Näituse „Hora lupi“ muudab väga eriliseks ka toimumiskoht – tasapisi lagunev Santa Marie delle Penitenti kirik, mis on algusest peale suureks inspiratsiooniks olnud.”

„Eesti jaoks on osalemine Veneetsia kunstibiennaalil oluline võimalus tutvustada meie ainulaadset kunstiskeenet tervele maailmale. See avab uusi uksi riikidevahelisele koostööle, võimaldades kunstnikel luua kontakte ja näidata oma loomingut rahvusvahelisele publikule. Samuti liidab iga selline suur ettevõtmine ka omavahel inimesi, kelle töö vilju näitusel kõige otsemalt näeme. Seekord on kohal ka erakordselt suur hulk eratoetajaid, kelle usku meie kunstimaailma on südantsoojendav näha,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

„Hora lupi“ ehk hunditund on müütiline hetk enne koitu, mille kohta usutakse, et siis sünnib ja sureb kõige rohkem inimesi. Öö pimedaimat aega, mil kõik tekib ja kaob, võib näha nii kaose haripunktina kui muutuste algatajana. Näitusel lahkab kunstnik inimese primitiivseid tunge nende banaalsuses ja pühalikkuses ning eksponeerib inimese loomalikkusest jutustavaid skulptuure.

Sel aastal asub Eesti paviljon muidu avalikkusele suletud Santa Maria delle Penitenti kirikus. Näituseruume täidavad kunstniku savist ja betoonist skulptuurid, mis on Edith Karlsoni loomingule iseloomulikud. Läbiva sarjana on näitusel sajad savist autoportreed, mille autoriteks on inimesed kunstniku ümbert.

Vaata esimesi fotosid Eesti paviljonist galeriist!

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Kary H. Lasch

Pöörane seikleja Kary H. Lasch Fotografiskas

Homme, 19. aprillil avab Fotografiska Tallinn väljapaneku, mis seikleb 50ndate aastate hõrgus ja lummavalt nostalgilises glamuuris. Rajult ekstsentrilise fotograafi Kary H. Laschi näitus „Kuldajastu“ kiikab möödunud aegade hiilgusesse ning toob Fotografiskasse ajastustaarid nagu Salvador Dalí, Pablo Picasso, Sophia Loreni ja Brigitte Bardot.

Prahas sündinud ja Rootsis elanud Kary H. Lasch (1914-1993) oli julge ja avatud looja, kes võitles hetkede eest, mida tabada soovis. Tänu sellele möödus tema karjäär staaride tagatubades, Cannesi filmifestivali kütkestava glamuuri südames ja maailmakuulsate kunstnike seltsis – paikades, kuhu pääsesid vaid valitud. Lasch lähenes oma elukutsele teatava huumoriga, olles vajadusel tõsine, kuid kui olukord seda vähegi lubas, siis lõbus ja absoluutselt pöörane. Nii on Lasch end fotograafia ajalukku talletanud läbi veidruste, tempude ja seikade, mida ainuüksi tema korda suutis saata.

Laschi loomingu keskmes seisab Cannes ühes filmifestivaliga – superstaaridest, režissööridest, ajakirjanikest ja pillavast küllusest koosnev elav organism, mida ilmestasid seiklejad maailma eri paigust. Fotografiskas tuleb esitlusele ligikaudu 75 teost tema fotokogust, mis teevad tagasihüppe Cannesi tähesäras siravasse maailma ning jutustavad erakordseid lugusid võrukaelast fotograafi tegemistest maailmastaaride keskel.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul kajastub Laschi fotodel ajastu, mida koheldakse teatava nostalgia, imetleva igatsuse ja tundega, et siis oli kõik võimalik. “Kerge lohakus ja boheemlaslik hoolimatus, elu nautimine ja huumor – need on märksõnad, mis seda näitust kõige paremini iseloomustavad. Seejuures kroonib kõike elegants ja hea maitse, liites fotodel maailma kultuuri ja filmitööstuse, kunstielu ja elukunstnikud. Ennekõike on see näitus aga austusavaldus ühele ääretult põnevale isiksusele, kes jättis meile oma 500 000 teosest koosneva hiiglasliku fotokogu ja hiilgavad lood sellest, kuidas tal õnnestus saada kaamera ette isikud, kes olid paljudele kättesaamatud. Kary lood räägivad sellest, et kui sul on kindel siht silme ees ja uks sinu ees kinni lüüakse, on alati võimalus kasutada teist ust või leida mõni muu loominguline viis oma eesmärk siiski ellu viia,” sõnas Loorents.

Näituse avamisega seonduvalt on publikul võimalik külastada ka eriüritust – 20. aprillil kell 15.00 toimub Fotografiskas erituur Michel Hjorthiga, kes oli Kary H. Laschi lähedane sõber ning on tema arhiivi üks omanikest. Hjorth on näituse avamise puhul Tallinnas ja kohtub Eesti publikuga, et vesta Karyst põnevaid lugusid ning avada näituse telgitaguseid.

Kary H. Laschi näitus jääb avatuks septembrikuu alguseni. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid