Fotografiska jätkab laienemist – 2027. aastal avab maailma juhtivaim fotomuuseum uksed Norra pealinnas, Oslo linnasüdames paiknevas ajaloolises Deichmanske hoones. Fotografiska, mis asutati 2010. aastal Stockholmis, avas oma esimese rahvusvahelise asukohaga muuseumi Tallinnas 2019. aastal ning on pärast seda kanda kinnitanud mitmes maailma suurlinnas ja võõrustanud miljoneid külastajaid. „On ääretult hea meel, et meiega liitub nüüd ka niivõrd inspireeriv linn nagu Oslo,” sõnab Fotografiska Tallinna tegevjuht Margit Aasmäe.

Kaasaegse fotograafia kohtumispaik Fotografiska tervitab üsna pea külastajaid asukohas, millel on pikk ja sisuküllane ajalugu – aastatel 1933-2020 tegutses Oslo Deichmanske hoones riigi peamine avalik raamatukogu. Nüüd alustab see hoone peagi oma järgmist peatükki, kui 2027. aasta sügisel avaneb Deichi fotograafiamajas Fotografiska Oslo.

„Oleme uhked, et saame Oslo Fotografiska perekonda lisada,” sõnab Fotografiska juhatuse esimees Yoram Roth ning lisab, et ajaloolise arhitektuuri ühendamine kaasaegse fotograafia ja inspireerivate elamustega on kahtlemata unikaalne võimalus. „Mõistame, et sellesse ajaloolisse hoonesse kolimine toob kaasa suuri ootusi ja loomulikult tahame nendele ootustele vastata. Oslo on tõusuteel kultuurilinn ning Fotografiska sobib suurepäraselt linna uue elava kunsti- ja kultuurieluga,” lausub ta.

Tegu on kuuenda Fotografiskaga maailmas, millel on sarnaselt teistele majadele ambitsioon luua kultuuriline kohtumispaik, mis ühendab rahvusvaheliselt tuntud fotograafid kohalike talentide ja tõusvate tähtedega.

„Oleme Fotografiska pere osa olnud viis aastat ning selle ajaga on Fotografiska saanud tõeliselt suureks nii oma hingelt kui ulatuselt. See platvorm on ühtaegu väga äge, aga ka vastutusrikas – oleme fotokunstile suureks globaalseks lavaks,” kommenteerib Margit Aasmäe. “Fotografiska majad täiendavad üksteist ja ehitavad samadel väärtustel ühist brändi. Nii käis ka Oslo tiim juba tükk aega tagasi Tallinnas meilt inspiratsiooni ammutamas ja meie kogemusi kuulamas – Tallinn on selles rahvusvahelises peres heaks ja tugevaks näiteks. Meil on suurim hea meel üksteist ka edaspidi innustada ja aidata sel vägeval brändil nii mitmepalgelistes maailmalinnades kultuuri ellu viia,” lisab ta.

Stockholmis 2010. aastal Annie Leibovitzi suurnäitusega avatud Fotografiska on 14. aasta jooksul toonud külastajate ette maailma fotokunsti paremiku ja lugematul hulgal tõusvaid talente. Ka Fotografiska Tallinn on viie tegutsemisaasta jooksul olnud peatumispaigaks paljudele rahvusvahelistele suurnimedele, teiste seas Peter Lindberghi, Andy Warholi, Ellen von Unwerthi, Frank Ockenfelsi, Jimmy Nelsoni, Bryan Adamsi ning mitmete teiste nimekate fotograafide näitustele. Sel sügisel tervitab Tallinna Fotografiskas külastajaid kaks rahvusvahelist grupinäitust: möödunud nädalal avanes näitus „NUDE”, mis koondab enda alla 32 kaasaegse naiskunstniku käsitluse alasti kehast, ning veel viimast kuud, kuni 27. oktoobrini ootab külastajaid ka suvine suurnäitus „In Bloom”, mis toob erinevate meediumite kaudu esile looduse paiknemise tänapäeva kunstis. Mõlemal näitusel löövad kaasa ka Eesti kunstnikud, kelleks on Heikki Leis, Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Uut Fotografiska Oslot hakkavad haldama Deich ja Møller Eiendom koostöös Fotografiska ülemaailmse juhtkonnaga. Møller Eiendom on hoone omanik ja neile kuulub Norra suurim privaatne fotokogu. Esmase maitse Fotografiska Oslost saab aga juba sel sügisel – 19. septembril avatakse Oslos Nobeli rahukeskuses Erik Johansoni näitus „The Echo Chamber”, mis pärineb Fotografiska Stockholmist.

Olgu lisatud, et Fotografiska Sõbrakaart annab Eesti fotograafiahuvilistele võimaluse külastada tasuta nii siinset Fotografiskat kui ka kõiki teisi Fotografiska muuseume üle maailma.

1. mail astub Paavli Kultuurivabriku lavale Austraaliast pärit kitarrivirtuoos Plini, keda peetakse rahvusvaheliselt üheks oma põlvkonna silmapaistvamaks muusikuks. Õhtu avab electro-jazz duo Sungazer.

Sydneyst pärit kitarrist ning helilooja Plini on progressiivse metali skeenel tugevalt laineid löönud. Samas paistab ta silma oma tagasihoidliku ja napisõnalise olekuga, eelistades lasta muusikal enda eest rääkida.

Plini debüütalbum Handmade Cities pälvis laialdast tunnustust, jõudes ajakirja Guitar World edetabelis “20 parimat kitarrialbumit” viiendale kohale. Grammyga pärjatud kitarrilegend Steve Vai on nimetanud seda üheks parimaks ja innovaatilisemaks instrumentaalseks rokk/metal-kitarrialbumiks, mida ta kunagi kuulnud on.

Plini muusikahuvi sai alguse juba lapsepõlves, kui tema ema tutvustas talle The Beatlesi loomingut. Esialgu unistas ta trummarikarjäärist, improviseerides koduste köögitarvikutega, kuid leidis hiljem tee kitarri juurde. Kuigi tema isa on džässbassist, kujunes Plini suuresti iseõppijaks, arendades oma stiili iseseisva katsetamise ja kuulamise kaudu. Tema loomingut kuuldes võiks aga arvata, et ta on läbinud põhjaliku akadeemilise muusikateooria õppe.

Tänaseks on Plini andnud välja mitmeid EP-sid, singleid ning albumeid, salvestades suure osa oma loomingust kodustuudios. 2019. aastal kutsuti ta erikülalisõppejõuks Vai Academy’sse, kus ta töötas koos nimekate muusikutega nagu Joe Satriani ja Devin Townsend. Lisaks on ta andnud meistriklasse mainekates muusikakoolides üle maailma, sealhulgas Berklee College of Music ja Musicians Institute.

Sungazer on bassisti Adam Neely ja trummari Shawn Crowderi avangardne electro-jazz duo, mis sai alguse 2014. aastal Brooklynis, New Yorgis. Nende muusika ühendab jazz-fusion’i, 8-biti esteetika, progressiivse roki ja elektroonilise tantsumuusika: tulemuseks on improvisatsioonist kantud ja tulevikku suunatud helikeel.

Uuri lisa Facebookist.

Jazzkaar 2026 peaesineja on Uus-Meremaalt pärit, Londonis tegutsev laulja-laulukirjutaja, produtsent ja multiinstrumentalist Jordan Rakei, kelle soe tämber, filmilik kõlapilt ja žanripiire hajutav looming on toonud talle miljoneid kuulamisi ning võlunud publikut üle kogu maailma. 27. aprillil jõuab ta esmakordselt Eestisse ja astub trio koosseisus üles Alexela Kontserdimajas, tuues endaga kaasa intiimsema kontserdiformaadi, kus tema hääl, klahvpillid ja kitarr põimuvad trummide ja bassivõngetega.

Jordan Rakei muusikas kohtuvad soul, jazz, indie, r’n’b ja elektroonika. Tulemuseks on äratuntav helimaailm, mida sisustavad pehme bariton, keerukad rütmid ja emotsionaalselt laetud laulud. Tema loomingus võib aimata mõjutusi artistidelt nagu Tom Misch, James Blake või Mount Kimbie, ent Rakei hääl ja muusikaline käekiri on alati olnud selgelt eristuv.

Kuigi suurem osa tema lapsepõlvest möödus Austraalias Brisbane’is, on täna 33-aastase Jordan Rakei juured hoopiski Uus-Meremaal. Tema muusikamaitset kujundasid juba varakult kodus kõlanud Ameerika soul, klassikaline pop ja r’n’b, aga ka eksperimentaalsema kõlaga muusika. Mitmekesine taust on jäänud saatma kogu tema loomingut ning Rakei muusikas võib tajuda nii biidimeistri täpsust, laulja haavatavust kui ka helilooja suurt kujutlusvõimet.

Oma karjääri alguses avaldas ta oma loomingut ise ning kujunes kiiresti artistiks, kes ei sobitunud ühegi sildi alla. Nn magamistoaprodutsendist kasvas välja muusik, kes ühendas mängleva kergusega souli, jazzi ja hiphopi, otsides samal ajal aina uusi vorme ja kõlasid. Läbimurde järel kolis ta Londonisse, mille pulbitsev ja elav muusikaskeene sundis introvertset noort muusikut end avama, rohkem suhtlema ja artistina kasvama.

Just Londonis hakkas Rakei looming tõeliselt õitsema. Debüütalbum „Cloak” tõi talle laiemat tähelepanu ning sellele järgnenud „Wallflower” kinnistas ta positsiooni ühe omanäolisema uue muusikuna briti souli ja jazz-popi valdkonnas. Järgmiste albumitega on ta oma haaret veelgi laiendanud. Albumiga „Origin” pöördus ta tagasi oma juurte juurde ning seda on kiidetud kui teost, mis on täis rikkalikku, filmilikku muusikalisust; neljas album „What We Call Life” avas aga isiklikumaid ja eksperimentaalsemaid kihte. 

2024. aastal ilmunud „The Loop” tähistab uut peatükki Jordan Rakei karjääris, mis langes kokku mitmete oluliste muutustega tema isiklikus elus. Rakei jätab seal selja taha kodustuudio digitaalse minimalismi ning talle omasele julgele produktsioonistiilile lisanduvad suurejoonelised orkestriseaded, kummituslikud koorid ja hüpnotiseerivad biidid. Samas püsib kogu selle fantaasiarikka helipildi keskmes üks kindel ankur: tema äratuntav hääl. Mahe bariton mõjub kord sametiselt ja lohutavalt, siis jälle tumedalt ja jõuliselt, kandes lugusid armastusest, muutumisest, perekonnast, sisemisest kasvamisest ja vabaduse otsingust. 2025. aastal ilmus kontsertalbum „Live From the Royal Albert Hall” ning juba 24. aprillil 2026 annab Rakei välja uue EP „Between Us“.

Jordan Rakei tuntumate hittide hulka kuuluvad meloodiliselt lummavad „Say Something”, „Mind’s Eye” ja „Wildfire”, mis on kinnistanud tema koha rahvusvahelisel muusikaareenil. Lisaks soololoomingule on Rakei hinnatud koostööpartner, kelle nime leiab mitmete mõjukate artistide kõrvalt, nagu  Disclosure, Loyle Carner ja Tom Misch. Kaasautorina on ta pälvinud ka Grammy nominatsiooni ning 2024. aastal nimetati ta legendaarse Abbey Roadi stuudio esimeseks residentartistiks.

Jordan Rakei suudab olla korraga olla nii tehniliselt meisterlik muusik, tundlik laulukirjutaja, julge produtsent kui ka artist, kes ei karda end iga uue loomingulise etapiga ümber mõtestada. Ta ei püsi paigal ega tee sama albumit kaks korda. Iga uus peatükk lisab tema muusikasse värske vaatenurga, säilitades samas sügavuse, soojuse ja oskuse puudutada kuulaja hinge.

Pole ime, et ta on jõudnud ka maailma kõige olulisematele lavadele, alates Sydney ooperimajast kuni Montreux Jazz Festivali ja Jazz à La Villette’ini.  Kohaliku publiku ja Jazzkaare tiimi rõõmuks esineb ta lõpuks ka Eestis, tõotades tuua kuulajateni midagi eriti vahetut: vähem välist kulda ja karda, rohkem kohalolu ja muusikalist lähedust.

Piletid Jordan Rakei Jazzkaare kontserdile on saadaval Piletikeskuses.