Sügis saab Fotografiskas võimsa avalöögi – 13. septembril lööb uksed valla näitus „NUDE” ehk „Ihualasti”, mis toob muuseumisse 32 naiskunstniku käsitluse alasti kehast, teiste seas löövad näitusel kaasa Eesti kunstnikud Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Ajaloo vältel ei ole alasti keha kujutamine kunstis kuigipalju muutunud – see kannab ja kajastab ajastu iluideaali. Iluideaali, mille on enamasti valinud ja kujutanud mehed ning mille tarbijaks on meessoost publik. Näitus „NUDE” astub vastu keha traditsioonilisele kujutamisele kunstis ning esitleb seda naise pilgu läbi. Näituse kunstnikud kujutavad keha kaasaegsest ja tulevikuperspektiivist, tundes inimkeha üle uhkust ja nõudes seda taas endale. Nad julgustavad oma visuaalseid lugusid vaatama ja neis ka osalema, ilma et nad dikteeriksid, mis peaks olema ja mida ei tohiks olla, kuidas tuleks midagi näha või kuidas mitte. Seal, kus ajalugu ütleb, mis on õige ja vale, võimaldavad nende lood kõikvõimalikke tõlgendusi ja äratundmist. Tulemuseks on keskkond, kus ootuspärased rollid enam ei kehti, harjumuslik vaatenurk muutub ja võimuhierarhia saab ümber pööratud.

Lisaks naisidentiteedile toob näitus kokku igat sorti kehad ja sooidentiteedid laiast ühiskonnaspektrist. Publiku ees rulluvad lahti vastuolulised sotsiaalsed teemad oma jämedas ja ilustamata tooruses, saateks taak, mida sooliselt määratletud pilk endaga kaasas kannab. Nii näitusel kui seda saatvas programmis tuuakse esile võrdõiguslikkus, kehakuvand, kväärkultuur, nõusolek, patriarhaalse ühiskonna probleemid, rassism, naistevastane vägivald, vanussurve ning mitmed teised teemad. Alasti kehast saab loomingu lõuend, värvideks kaasaegne perspektiiv, tabud ja ühiskond kogu oma külluses.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul on keha kunstis teemana alati paeluv, ent vajab värsket ja stereotüüpidest vaba pilku. „Naisi ja naisakti on stereotüübid saatnud pikka aega. Näitus toob kaasaegse pilgu kaudu esile probleemid, mida pikaaegne surve naise kehale kaasa on toonud: näiteks kuidas sotsiaalmeedia mõjutab meid omaenda keha mitteadekvaatsel tunnetamisel või kui sügavale ulatuvad võimuhierarhia juured. Tänapäeva aktis vohab palju rohkem elu – tavanormidest kõrvale astudes näeme hoopis ühiskonna rikkust mitmekesisuse näol,” avab ta näituse tausta. „Näituse „NUDE” avanemisega on meil Fotografiskas kogu majas korraga üleval 50 kunstniku tööd, neist neli eestlast, kellest omakorda kolm oleme sidunud rahvusvaheliste grupinäitustega. Meil on suur rõõm, et saame anda niivõrd palju kõlapinda nii kohalikele kui rahvusvahelistele kunstnikele ja teemadele, mida nad tõstatavad,” lisab ta.

Näitus „NUDE” toob kokku 32 kaasaegset naiskunstnikku maailma eri paigust, teiste seas osalevad näitusel Arvida Byström (Rootsi), Carlota Guerrero (Hispaania), Julia SH (Rootsi), Evelyn Bencicova (Slovakkia), Joana Choumali (Elevandiluurannik), Angélica Dass (Brasiilia), Yushi Li (Hiina), Jenevieve Aken (Nigeeria), Prue Stent & Honey Long (Austraalia), Cloe Jancis (Eesti) ja Marlen Kärema (Eesti).

„NUDE”-i avamisega seonduvalt leiab aset mitu eriüritust, teiste seas näituse avaõhtu 12. septembril kell 19, kus saab muu hulgas kuulata särava ja terava Aleksander Eeri Laupmaa vestlust mitme näitusel osaleva kunstnikuga: vestlusel löövad kaasa Angélica Dass, Julia SH, Evelyn Bencicova ja Cloe Jancis. Paar päeva hiljem, 14. septembril kell 16 toimub kunstnike erituur, kus osalevad Evelyn Bencicova, Julia SH, Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb 1. mail näitus „Kogu maailm on Bauhaus”, mis toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhausi ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette.

Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.

Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.