Sügis saab Fotografiskas võimsa avalöögi – 13. septembril lööb uksed valla näitus „NUDE” ehk „Ihualasti”, mis toob muuseumisse 32 naiskunstniku käsitluse alasti kehast, teiste seas löövad näitusel kaasa Eesti kunstnikud Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Ajaloo vältel ei ole alasti keha kujutamine kunstis kuigipalju muutunud – see kannab ja kajastab ajastu iluideaali. Iluideaali, mille on enamasti valinud ja kujutanud mehed ning mille tarbijaks on meessoost publik. Näitus „NUDE” astub vastu keha traditsioonilisele kujutamisele kunstis ning esitleb seda naise pilgu läbi. Näituse kunstnikud kujutavad keha kaasaegsest ja tulevikuperspektiivist, tundes inimkeha üle uhkust ja nõudes seda taas endale. Nad julgustavad oma visuaalseid lugusid vaatama ja neis ka osalema, ilma et nad dikteeriksid, mis peaks olema ja mida ei tohiks olla, kuidas tuleks midagi näha või kuidas mitte. Seal, kus ajalugu ütleb, mis on õige ja vale, võimaldavad nende lood kõikvõimalikke tõlgendusi ja äratundmist. Tulemuseks on keskkond, kus ootuspärased rollid enam ei kehti, harjumuslik vaatenurk muutub ja võimuhierarhia saab ümber pööratud.

Lisaks naisidentiteedile toob näitus kokku igat sorti kehad ja sooidentiteedid laiast ühiskonnaspektrist. Publiku ees rulluvad lahti vastuolulised sotsiaalsed teemad oma jämedas ja ilustamata tooruses, saateks taak, mida sooliselt määratletud pilk endaga kaasas kannab. Nii näitusel kui seda saatvas programmis tuuakse esile võrdõiguslikkus, kehakuvand, kväärkultuur, nõusolek, patriarhaalse ühiskonna probleemid, rassism, naistevastane vägivald, vanussurve ning mitmed teised teemad. Alasti kehast saab loomingu lõuend, värvideks kaasaegne perspektiiv, tabud ja ühiskond kogu oma külluses.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul on keha kunstis teemana alati paeluv, ent vajab värsket ja stereotüüpidest vaba pilku. „Naisi ja naisakti on stereotüübid saatnud pikka aega. Näitus toob kaasaegse pilgu kaudu esile probleemid, mida pikaaegne surve naise kehale kaasa on toonud: näiteks kuidas sotsiaalmeedia mõjutab meid omaenda keha mitteadekvaatsel tunnetamisel või kui sügavale ulatuvad võimuhierarhia juured. Tänapäeva aktis vohab palju rohkem elu – tavanormidest kõrvale astudes näeme hoopis ühiskonna rikkust mitmekesisuse näol,” avab ta näituse tausta. „Näituse „NUDE” avanemisega on meil Fotografiskas kogu majas korraga üleval 50 kunstniku tööd, neist neli eestlast, kellest omakorda kolm oleme sidunud rahvusvaheliste grupinäitustega. Meil on suur rõõm, et saame anda niivõrd palju kõlapinda nii kohalikele kui rahvusvahelistele kunstnikele ja teemadele, mida nad tõstatavad,” lisab ta.

Näitus „NUDE” toob kokku 32 kaasaegset naiskunstnikku maailma eri paigust, teiste seas osalevad näitusel Arvida Byström (Rootsi), Carlota Guerrero (Hispaania), Julia SH (Rootsi), Evelyn Bencicova (Slovakkia), Joana Choumali (Elevandiluurannik), Angélica Dass (Brasiilia), Yushi Li (Hiina), Jenevieve Aken (Nigeeria), Prue Stent & Honey Long (Austraalia), Cloe Jancis (Eesti) ja Marlen Kärema (Eesti).

„NUDE”-i avamisega seonduvalt leiab aset mitu eriüritust, teiste seas näituse avaõhtu 12. septembril kell 19, kus saab muu hulgas kuulata särava ja terava Aleksander Eeri Laupmaa vestlust mitme näitusel osaleva kunstnikuga: vestlusel löövad kaasa Angélica Dass, Julia SH, Evelyn Bencicova ja Cloe Jancis. Paar päeva hiljem, 14. septembril kell 16 toimub kunstnike erituur, kus osalevad Evelyn Bencicova, Julia SH, Cloe Jancis ja Marlen Kärema.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.