Hetkel on üleval nelja rahvusvahelise kunstniku looming – Bryan Adamsi „Päevavalgel“, Tom of Finlandi „The Darkroom“, Lina Iris Viktori „Tume testament“ ja Sebastião Salgado „Kuld“ –, mis tähistasid fotokunstikeskuse kevadise hooaja algust. Soovi korral saavad huvilised oma külastuse Fotografiskasse ette broneerida, mis annab võimaluse kõikidel külalistel majas turvaliselt liikuda. Loomulikult on võimalik tulla otse majja, sest näitustele pääseb ka ilma eelbroneeringuta.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul on eriolukorra aeg olnud väljakutsete rohke ning pannud mõtlema, kuidas teha asju uuel teistsugusel viisil. „Nii kiirelt kui võimalik, kolisime osaliselt oma kingipoe toodete ja restorani poolt pakutavaga e-poodi, mille loomine oli tegelikult mõeldud ühe hilisema projektina. Teine vajalik ja väärt ettevõtmine oli live-tuuride tegemine kahelt näituselt. Tagasiside vaatajatelt osutus äärmiselt positiivseks, mis igal juhul annab julgustust ka tulevikus taolise formaadi peale mõelda.“
Aasmäe lisab, et majas toimub järkjärguline avamine: „Esimesel korrusel asuv kingipood ja kohvik-baar koos avatud tagahooviga on juba praegu külastajateks valmis. Samuti teisel-kolmandal korrusel laiuv näituse ala. Restoran koos kauaoodatud katuseaiaga läheb lahti alates 20. maist. Jätkatakse populaarsust kogunud privaattuuridega kahele, suuremaid gruppe saab esialgu vastu võtta kuni kümme inimest korraga. Kinoseansid ja kultuurisündmused plaanidest ei kao, kuid hetkel nuputame sobivat formaati, mis toetaks võimalust neid kogeda turvalisimal viisil.“
Fotografiska Tallinn asub Telliskivi Loomelinnaku südames ja see on avatud seitsmel päeval nädalas: E-T 10.00-21.00, K-L 10.00-22.00 ja P 10.00-18.00.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.