Piirilinnas toimuv festival, mis on ka osa Tartu 2024 põhiprogrammist, toob kokku kodumaise ja rahvusvahelise filmikunsti ning püüab mõtestada inimlikke väljakutseid ellujäämise kunstile orienteeritud kaasajas. Neid väljakutseid saab kogeda eri žanreid ja stiile omavahel segavates programmides, mis keskenduvad empaatiale ja uudishimule (programm “Teine, see olen ka mina”), koosolemise tundele (programm “Jagatud rõõm”), keskkonnaga sõbraks saamisele (programm “Maaga sõbrunemine”), omapära väärtustamisele (programm “Maagiline mõtlemine”) ja lihtsalt inimeseks olemisega hakkama saamisele (programm “On okei olla kurb”). Programmi valitud filmid avalikustatakse aprilli lõpus.
Lisaks põhiprogrammile linastub festivali raames ka spetsiaalselt Tartu 2024 kultuuriaastaks valminud rahvusvaheline lühidokumentaalide valik “Ellujäämise kunstid” ning värskelt restaureeritud Andrei Tarkovski juhendamisel sündinud Eesti filmiklassika “Karikakramäng”.
Kuidas saada oma lühifilm VHS programmi? Uuri valgahotshorts.ee.
Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.
Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.
Uuri seansi kohta lisa Facebookist.
Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.
Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.
Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.
