Fashion Revolution Estonia uuris #kustmuriidedpäriton?

Kas oled mõelnud, kust on pärit riided, mida müüakse teise ringi poodides? Kirbuturu tüüpi poodidega on asi pisut selgem – sinna saab igaüks rentida endale koha ning enamasti on rõivad pärit lähedal elava inimese riidekapist. Fashion Revolution Estonia uuris aga teise ringi ja vintage riiete müümisega tegelevatelt poodidelt, kuidas nende müügiartiklid nendeni jõuavad. Lisaks uuriti, kas ja millega desinfitseeritakse saabunud rõivaid ning mis saab müümata jäänud kaubast. Seda eesmärgiga innustada kõiki küsima: #kustmuriidedpäriton?

Kolmest küsimusest koosneva uurimuse saatis Fashion Revolution Estonia 17 poele. Neile vastas 10 erinevat teise ringi või vintage poodi. Nende vastustest selgus mitmeid aspekte, mis neid ärimudeleid eristavad. Esmalt on oluline erinevus kauba poodi jõudmise osas. Kui teise ringi poed saavad põhiliselt riided niiöelda meilt endilt ehk neist kottidest, mis erinevatesse kogumispunktidesse viime, siis vintage poed on põhiliselt hand-picked valikuga. See tähendab, et poepidaja või mõni koostööpartner käib riideid ise valimas. Rõivaid tuuakse peamiselt Euroopast, kõige enam mainiti just Itaaliat ja Hollandit. Samas leidus ka neid, kes käivad kaupa otsimas hoopis siin, kohalikes teise ringi poodides. Kui ühelt poolt on selline eraldi kauba valimine kergelt eksklusiivse hõnguga, siis kahjuks ei ole meile teada näiteks nende Itaaliast ostetud rõivaste tegelik päritolu. Samas ka teise ringi poodide vastustest võis välja lugeda, et natuke tuleb kaupa ka mujalt, õnneks enamasti lähedalt – Soomest, Poolast, Leedust, Rootsist. Samuti on neist riikidest tulev kaup kogutud samasugusel põhimõttel nagu meil toimivad kogumispunktid. Kui aga müügiartiklite päritolu loetelu kokku panna, saab juba kuus riiki. Kas teise ringi kaup reisib siiski ehk liiga palju? 

Olgu reisimise rohkusega kuidas on, aga vähemalt võib olla kindel, et nii teise ringi kui vintage poodides müüdav kaup on võrdlemisi kvaliteetne. Mõlema puhul toimub eelnevalt põhjalik sorteerimine ning ka kogumispunktidesse saabunud kaup on pigem hea kvaliteediga. Mida see tarbija kohta ütleb? Kas ostame päriselt kauakestvat kvaliteetset kaupa ja annetame hiljem või kanname toodet üksikud korrad, mistõttu on see teisele ringile jõudes peaaegu uus? Süda on mõlemal juhul rahul, aga mõtlemisainet siin siiski on. 

Poodidesse jõudvate rõivaste desinfitseerimise osas tekkis kahe poetüübi vahel taas suurem erinevus. Teise ringi poodides pestakse saabunud asju pigem harvem, enamasti juhul, kui ese seda tõesti väärt on. Põhjus, miks kogu kaupa läbi ei pesta, on saabuvate asjade kogus. Poodidel pole enamasti võimekust sellises koguses riietele põhjaliku pesu rutiini läbi viia. Samuti pole EU siseselt riietele desinfitseerimise nõuet. Vintage poodide puhul joonistus välja, et tooteid pigem pestakse rohkem läbi või on need juba varasemalt desinfitseeritud. Kõik vastanud vintage poed tõid välja, et kogu müüki minev kaup saab läbi aurutatud. Ühe vastaja puhul paistis silma eriti eeskujulik desinfitseerimiskava, kus rõivatöötlus jagunes vastavalt materjalile ning eseme seisukorrale. Erinevaid materjale pestakse kas masinaga või käsitsi, osa esemeid viiakse keemilisse puhastusse, villaseid rõivaid ka külmutati ning kõik riided triigitakse või aurutatakse. 

Mis saab müümata kaubast? Selgus, et nii teise ringi poodides kui vintage poodides jääb kaupa müümata väga vähe. Teise ringi poodides, kus kauba maht on suurem, müüakse ära pea 95% kaubast ja vintage poodide väiksema mahu osas mängib rolli eksklusiivsus, mis aitab samuti suurema osa toodetest ära müüa. Vintaaž-poed käsitlevad seisma jäänud riideid erinevalt – osa viiakse taaskasutuspoodidesse, hooajaline kaup võib jääda aga ka lattu uut aastat ootama. Sarnast hooajalist ringlust võis ka teise ringi poodide vastustest välja lugeda. Nii teise ringi kui vintaaž-poed suunavad mingi osa kaubast ka heategevusse, annetades varjupaikadele, lastekodudele, erinevatele programmidele. Teise ringi poodide puhul kerkisid esile ka koostööd erinevate disainerite, õppeasutuste ja materjalide taaskasutuse organisatsioonidega. Mõlemad poesuunad korraldavad kauba realiseerimiseks ka erinevaid soodusmüüke või on välja pannud eraldi eriti soodsa hinnaga toodete kasti. Ka toodi välja, et isegi müügikõlbmatule esemele püütakse enne ära viskamist leida kasutuskoht. Kuigi ära visatavat tekstiili tekib, võib vastuste seast välja lugeda, et kogused on marginaalsed ning omalt poolt tehakse enne kõik, et prügimäele jõuaks tõesti nii nii vähe, kui võimalik. 

Fashion Revolution Estonia tänab küsitlusele vastanud poode: Humana, Uuskasutuskeskus, Sveta Vintage, Hilpster, Kastani Leiunurk, Punane Ristik, Metsvintage, Kleidipuhvet ja teised.

Fashion Revolution on rahvusvaheline moeaktivismile suunatud organisatsioon, mis sündis kümme aastat tagasi, mil Bangladeshis varises tootmishoone Rana Plaza, ning mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. Tol hetkel sai selgeks, et moetööstus peab hakkama kasumi kõrvalt rohkem väärtustama inimesi ja planeeti. Eesti tiim ühines liikumisega paar aastat tagasi, olles tänaseks päevaks juba 1/88 osa rahvusvahelisest Fashion Revolution organisatsioonist. Fashion Revolution Estonia seisab tugevalt puhtama, turvalisema, eetilisema, läbipaistvama ja jätkusuutlikuma moetööstuse eest. Fashion Revolution Estonia eesmärgiks on harida oma jälgijat ning innustada teda tegema igapäevaselt targemaid ja keskkonnasäästlikumaid valikuid. Jälgi Fashion Revolution Estonia tegemisi Instagramis. 

Veel sarnaseid artikleid


Sustainable Fashion Baltics
Foto: una berzina

VAATA, millised disainerid suunduvad Sustainable Fashion Baltics sündmusele!

Veebruaris jõuab Kopenhaagenisse, Copenhagen Fashion Weekiga samaaegselt, ühine valik Eesti, Läti ja Leedu moedisaini. Esimest korda toimuv Sustainable Fashion Baltics toob kokku 12 disainerit, kelle looming avab kestliku moe eri tahke – materjalide uuest elust ja käsitööpärandist kuni ringdisaini välja.

2.–4. veebruaril 2027 toimuv Sustainable Fashion Baltics sünnib Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös. Igast Balti riigist on valitud osalema neli disainerit, kelle kollektsioonidega saab kolme päeva jooksul tutvuda Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses. Esitlustele lisanduvad kohtumised autoritega ning avalikud arutelud kestliku moedisaini praktikate ja tuleviku üle.

Eestit esindavad Hannes Rüütel, Cärol Ott (moemärk carolxott), Liina Viira ning Margaret Aus (moemärk Reet Aus). Nende loomingus saavad kokku isiklikud mälestused, kohalik tekstiilipärand ja materjalide leidlik taaskasutus: tuttavad seinavaibad leiavad uue vormi jakkidena, Prangli saare suved ja käsitööoskused kanduvad rõivastesse ning traditsioonilised tekstiilid kohtuvad uue kasutuse leidnud naha ja teksakangaga. Valikut täiendab tööstuslikum vaade ringdisainile, milles on oma koht tootmisjääkidel ja uutel tootmistehnoloogiatel. Ühiseks jooneks on tähelepanu sellele, kust materjal pärineb ning kuidas rõivas võimalikult kaua kasutuses püsiks.

Ka Läti ja Leedu disainerite valik ulatub ajatutest rätsepavõtetest ja kodutekstiilide ümbermõtestamisest skulpturaalsete vormide ning mitme meelega tajutava moeni. Lätist osalevad Katrīna Ermanoviča (bränd COLETTE), Laura Anspoka (bärnd Novaliss), Emīlija Svikle ja Una Bērziņa. Leedust osalevad Gretė Labanauskaitė (bränd lába studio), Medeina Biliūtė, Olivija Steinsvik ja Rimantė Rimgailaitė (bränd RIMGAILAITE COSTUME).

Tutvu loetletud disainerite loominguga galeriis!

Ühise ettevõtmise eesmärk on anda Balti moedisainile rahvusvaheliselt tugevam hääl ning luua kontakte meedia, moeprofessionaalide ja tulevaste koostööpartneritega. Nagu märgib Sustainable Fashion Week Vilniuse kaasasutaja ja juht Indrė Jakaitytė, aitab piirkonna loojate koondamine avada uksi, milleni üksinda jõudmine võib osutuda keeruliseks.

Sustainable Fashion Baltics toimub 2.–4. veebruaril 2027 Kopenhaagenis Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses aadressil Store Kongensgade 66.

Veel sarnaseid artikleid


SUSTAINABLE FASHION BALTICS
Foto: Portail.ee

Disainer, kandideeri SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi!

Estonian Fashion Festival, Riga Fashion Week ja Sustainable Fashion Week Vilnius ühendavad jõud, et viia Baltikumi jätkusuutlik mood 2027. aasta veebruaris Kopenhaagenisse. Kolmepäevane SUSTAINABLE FASHION BALTICS toimub 2.–4. veebruaril Copenhagen Fashion Weeki ajal ning toob rahvusvahelise publiku ette 12 Eesti, Läti ja Leedu disainerit.

Rahvusvaheline koostööprojekt SUSTAINABLE FASHION BALTICS ühendab esmakordselt kolm Baltikumi tunnustatud moeplatvormi, et tutvustada Eesti, Läti ja Leedu kaasaegset moedisaini ühise piirkondliku tervikuna. Projekt sündis Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös ning seda toetab Baltic Culture Fund.

Kopenhaagenis toimuv väljapanek asetab Baltikumi moe rahvusvahelisse konteksti ajal, mil linna on koondunud moevaldkonna professionaalid, rahvusvaheline press, ostjad ja loovsektori esindajad üle maailma.

„Baltikumis sünnib väga tugeva autorikäekirjaga mood, mille puhul jätkusuutlikkus ei ole sageli eraldiseisev märksõna, vaid loomulik osa disainiprotsessist, materjalivalikutest ja tootmisviisidest. Meie eesmärk on luua Eesti, Läti ja Leedu disaineritele rohkem võimalusi jõuda oma koduturust kaugemale ning näidata Baltikumi rahvusvahelisele moemaastikule ühise, tugeva ja omanäolise loovpiirkonnana,“ ütleb Estonian Fashion Festivali tegevjuht Key Külaots.

SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi valitakse kokku kuni 12 disainerit – neli igast Balti riigist. Kandideerima on oodatud nii alustavad kui ka juba tegutsevad moedisainerid, kelle loomingut iseloomustab tugev loominguline identiteet ja läbimõeldud lähenemine jätkusuutlikkusele. Valiku tegemisel hinnatakse kollektsiooni kvaliteeti, disaineri loomingulist käekirja, kandideerimisel kirjeldatud jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kollektsiooni sobivust ühisesse kureeritud väljapanekusse. Iga väljavalitud disainer esitleb Kopenhaagenis ligikaudu 15–20 rõivaeset või disainiobjekti ning osaleb kolmepäevases programmis.

SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi saavad kandideerida Eesti, Läti ja Leedu disainerid kuni 15. oktoobrini 2026. Väljavalitud disainerid kuulutatakse välja hiljemalt 3. novembril 2026.

Kandideerimisvormi ja täpsema info leiad siit.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid