Näitus toob Tartus toimuva moe suursündmuse tallinlastele lähemale, tutvustades kolmel etendusel – Mood-Perfomance-Tants, Antonius ja OmaMood – osalevaid disainereid, kelle loomingus kohtuvad traditsioonid ja innovatsioon, loovus ja jätkusuutlikkus ning nutikus koos kohaliku tooraine väärindamisega. Näituse avamine tähistab ühtlasi festivali ja Viru Keskuse pikemaajalise koostöö algust.
Festivali juhi Key Külaotsa sõnul on Estonian Fashion Festivali missiooniks edendada moekultuuri, mis hõlmab endas nii tootmist kui ka tarbimist, aina jätkusuutlikumaks. Pikas plaanis soovib festival saada kestliku moe valdkonna juhtivaks eestvedajaks Eestis. “Mul on hea meel, et koostöö Viru Keskusega toob meile väärtusliku partneri, kellega koos saame järgnevatel aastatel avalikkuse teadlikkust tõsta ja korraldada ühiselt tegevusi, mis sellele kaasa aitavad,” märkis Külaots.
Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht juht Kristel Sooaru rõhutas samuti festivali ja kaubanduskeskuse vahelise koostöö olulisust. “Viru Keskuse jaoks on kestliku ja targa tarbimise mõtestamine aina olulisem, kuna meie klientide jalajälg on suuresti ka keskuse jalajälg. Tarbija teekond paremate tarbimisotsuste poole on tihti keerukas ja tooted anonüümsed, seega on meil heameel tervitada oma aatriumis just jätkusuutlikust oma südameasjaks võtnud festivali ja tema disainerid,” sõnas Sooaru.
Näituse produtseerisid Key Külaots ja Madis Liplap. Fotode autorid on Madis Palm, Lisette Laanoja ja Kerttu Kruusla ning näituse kujundas Maarja Roosi.
Estonian Fashion Festivali näitust saab Viru Keskuse 1. korruse aatriumis külastada 9. juunini, E-L 10-21, P 10-19. Estonian Fashion Festival toimub 6.-9. juunini 2024 Tartus. Programmiga saab tutvuda Estonian Fashion Festivali kodulehel.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.