Kevad saabub Fotografiska Tallinnasse kahe uue, värviküllase ja mõtlemapaneva näitusega. Täna, 15. märtsil seavad end muuseumi kolmandal korrusel sisse Simen Johani paeluv fotonäitus “Paradiisi ootuses” ning Wang Cheni meeliköitev videoinstallatsioon “Killustunud naudingud”.

Elusuuruses loomad seab Fotografiskas raamidesse Simen Johan, New Yorgis resideeruv Skandinaavia päritolu fotokunstnik, filmitegija ja skulptor. Laiema tuntuse sai Johan 90ndate alguses, olles üks esimesi fotograafe, kes hakkas katsetama digitöötlust, kombineerides seda samaaegselt traditsioonilise fotograafia eri tehnikatega.

Fotografiskas tuleb esitlusele tema fotoseeria „Paradiisi ootuses“, kus ta kombineerib paradiisilikke loodusvaateid reaalsusega ning püüab vaatajat eksitada, tõstatades küsimuse, et mis on pildil päris ja mis mitte. Seejuures on kõik elemendid Johani teostel tema enda pildistatud, kasutades selleks ainult naturaalset valgust. Johani sõnul ei paku tehisintellekti poolt loodud kunst talle huvi seni, kuni see ei suuda kõnelda arvutiks olemise kogemusest, ning just kogemus on see, millest Simen Johani tööd ise meile paljuski kõnelevad.

Näitusel väljas olevad teosed sisaldavad elemente loodusest, mis on pildistatud väga erinevates kohtades üle maailma: nii loomaaedades kui ka metsikutes looduspaikades, laavaväljadel ja kõrbetes. Tegemist ei ole klassikalise loodusfotograafiga, vaid eri tähendusi loova kunstnikuga, kelle terviklik kompositsioon sünnib looduselementide ja digitaalse manipulatsiooni sidumisel.

“Simen Johan on kompromissitu fotokunstnik, kel on väga tugevad tehnilised oskused ja teadmised ning samal ajal on tal soov, et vaataja ise mõtestaks lahti teose just enda kogemusest ja vaatenurgast lähtuvalt. Ta ei soovi anda üheseid ja selgeid vastuseid oma teoste kohta, vaid esitab pigem vaatajale väljakutse leida üles teostesse peidetu,” kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents.

Simen Johani kõrval avaneb Fotografiska publikule Wang Cheni kaasahaaravalt koloriitne teos “Killustunud naudingud”, milles kohtuvad traditsioonilised käelised oskused ja digitehnoloogia rikkalikud võimalused, kõrvutades iidsed, sünnipärased juured tänase kultuuri ja eluga. Hiina päritolu kunstnik taaskujutleb oma videoinstallatsioonis maastikke, mis on seotud ümberasujate muutuva enesemääratluse taustal pesitsevate keerukate kogemustega. Installatsioon ei jutusta üksnes füüsilisest liikumisest ühest kohast teise, vaid ka katkematust sisemisest teekonnast, mis hõlmab isiku pidevat ümberkohanemist nii maisetes kui ruumilistes mõõtmetes. Näitusekülastaja juhatatakse meeliköitvasse virtuaalmaailma ning ärgitatakse mõtisklema sotsiaalsete teemade üle.

“Meie jaoks on oluline, et suudaksime oma näituste programmiga avada uusi perspektiive ning luua läbi selle teadlikumat ja avaramat maailmavaadet,” sõnab Loorents ja lisab, et suurimaks sooviks on publikut inspireerida, pannes samaaegu mõtlema teemade üle, mis ei ole ehk alati ilmselged või mugavad. “Wang Cheni näol on tegu noore ja tugevalt kontseptuaalse kunstnikuga. Soovime näidata oma näitusteprogrammis ka neid kunstnikke, kelle loominguline kõrgpunkt ei ole veel käes, vaid see on hoogu sisse saamas, mistõttu on Wang Chen selleks hea näide.”

Uute näituste avamisega seonduvalt on publikul võimalik osa saada ka kahest eriüritusest: reedel, 15. märtsil kell 19.00 avab Simen Johan oma näituse ja loomeprotsesside tausta ning laupäeval, 16. märtsil kell 15.00 viib Johan läbi näituse fototuuri. Mõlemad üritused leiavad aset inglise keeles.

Lisaks Simen Johani ja Wang Cheni näitustele saab Fotografiskas külastada ikoonilise moefotograafi Peter Lindberghi erakordset näitust “Olemise kergus” ja hinnatud moefotograafi Elizaveta Porodina lummavat näitust “Maskiga/Maskita”. Esimesel korrusel paikneva kohviku seintel on aga sel kevadel võimalik tutvust teha noore ja andeka Soome fotograafi Svante Gullichseni teostega.

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.

Kai kunstikeskuse sügishooaja avab Mėta Valiušaitytė (FR/LT) kureeritud näitus “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”, mis on avatud 11. oktoobrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.

Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja. 

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Uuri näituse kohta lisa kai.center.