Foto: hanseltai.com
Pidu on lõppenud. Sa oled siiani elevil. Sa oled siiani rahutu.
Sa tunned, kuidas süda kiirelt lööb ja veri pulbitseb. Su kõrvades trummeldab.
Sa oled laineharjal.
Su nahk suriseb ootusärevusest.
Sa oled oma tantsuprillidega metroos. / Sa oled just tantsupõrandal kohatud inimesega taksos. / Sa vahetad telefonis võõrastega lokaali ees sõnumeid. / Sa sõidad rattaga ja tunned, et võiksid sõita linnaservani.
Sul pole und. Sa oled ärkvel.
Sa oled nagu tuli. Lõkketuli. Sa oled nii kerge, et saaksid lennata. Sa tunned, et suudaksid lennata.
Sa oled laineharjal.
Ja sügaval, sügaval, sügaval, sügaval sees on must auk.
Kottpime, kokkuvajuv, mittemiski, tihe, üliraske, tähtedeta, unenägudeta.
Sa ei jõllita kulunud fassaadiga hoonet. / Sa ei vaata neile uudishimulikult silma. / Sa ei otsi päikesetõusu.
Pidu on lõppenud. Kus on aftekas?
Hansel Tai (1994) on Hiinas sündinud kunstnik ja disainer, kes töötab ning elab Eestis. Ta omandas 2016. aastal Pekingis Central Academy of Fine Arts akadeemias bakalaureusekraadi juveelikunsti erialal ja jätkas oma kunstiõpinguid nii Tallinnas asuvas Eesti Kunstiakadeemias kui ka Amsterdami Gerrit Rietveldi nimelises akadeemias. 2019. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemias magistriõpingud kiitusega.
Tai loomingut on näidatud Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal, Eestis ja Ameerika Ühendriikides ja mujal, sealhulgas New Yorgi muuseumis Museum of Art and Design ning Rotterdami Het Nieuwe Instituutis. 2019. aastal võitis ta Barcelonas MISUI Award auhinna. Tema looming on Hollandis asuvate Arnhemi ja Apeldoorn CODA muuseumite püsiekspositsioonis.
Tai looming keskendub internetijärgsele epohhile: loomulikkust varjutavad kehakultus, deformatsioonid, subkultuuride märgid ja kõrgläikeline metall ning digitaalne maagia on kehastunud austamise objektiks.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.
