Estonian Fashion Festival 2021 moeetendustele pääsenud disainerite loomingut saab näha 9.-11. juunil otseülekande vahendusel. Kaks kuud avatud olnud rahvusvahelisele moetudengitele ja alustavatele vabakutselistele moedisaineritele suunatud konkursile kandideerisid ka juba tuntud nimed nagu Hannes Rüütel, Vilve Unt, Katre Arula, Liis Tiisvelt ja paljud teised. Moedisainerite ühisjooneks võib pidada keskkonnasõbralike ja orgaaniliste materjalide ning kangajääkide kasutamist oma loomingus.
Moeetenduste žüriis osalenud ehtedisainer Tanel Veenre sõnul jäid see aasta eriti silma disainerid Lätist ja Leedust, kes mõjusid läbimõeldult ja terviklikult. Veenre sõnul on põnevaim aeg siiski juunis, mil kavandid ärkavad moelaval ellu. „Minu jaoks loeb lõpuks veenvus – kes suudab oma ideed ka materjali valada,“ lisas Veenre.
OmaMoe konkursile laekunud 25 kollektsioonist seitsme väljavalimine oli žürii jaoks paras pähkel. Kuna konkursile eelnes pool aastat kestev Viljandi Kultuuriakadeemia OmaMoe Meistrite Kooli täienduskoolitus, paistsid esitatud tööd silma varasemast ühtlasema tasemega. Paljud kollektsioonid olid mõtestatud materjalikasutust ja säästvat maailmavaadet esindavad.
Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsini arvates tuleb see aasta väga tugev moeetendus: “Rõõmu valmistas senisest sügavam pärandikäsitlus, mille näitena võib tuua Maarja Palu ja Grete Küppari koostöös valminud kaasaegne tõlgendus nooriku ehte- ja rõivakollektsioonist. Etendus tuleb eriline ka seetõttu, et esimest korda selle üheksa-aastases ajaloos astub Eesti moeloojate kõrval lavale välisautor Leedust.”
Antoniuse moeetenduse žüriis kavandeid hinnanud Kaubamaja moevaldkonna kaubandusjuhi Kätlin Häninenile avaldas muljet sertifitseeritud materjalide ja orgaaniliselt puhaste kangaste kasutamise rohkus. Häninen näeb, et nii mõnigi tänane noor osaleja võiks tulevikus olla nimekas disainer meie kohalikul turul. Praegusest suletud keskkonnast inspireeritud ja kangajääkidest loodud jätkusuutlik Hannes Rüütli kollektsioon „DUALITY“ jäi kohe silma ka Kaubamaja esindajale. „Hannes Rüütel, kelle sihtgrupiks valdavalt on meestarbija, võiks olla tulevikus palju laiemalt tuntud,“ tõi Häninen välja silmapaistva tulevikutegija.
Mood-Performance-Tants konkursilt edasipääsenud kollektsioonid:
1. „4bidden Fruit“ Kondrat Hecht (Läti)
2. „BLACK BOX LABEL – ABSENCE OF LIGHT“ Rytis Beiga (Leedu)
3. „DIETRO LA PORTA“ Mairo Seire
4. „HINGA“ Lisette Laanoja
5. „Portree“ – Susanna Belinda Kõgel
Etendusel osalevad lõputöödega ka Kõrgema Kunstikool Pallas üliõpilased:
1. Claire Pixie Aunison – Tekstiiliosakond
2. Kelin Kuznetsova – Nahadisaini osakond
3. Liisa Lääne – Nahadisaini osakond
4. Malle Soosaar – Tekstiiliosakond
OmaMood konkursilt edasipääsenud kollektsioonid:
1. „ÄÄREMAA…“ Vilve Unt & Ulvi Kangro
2. „Pöi“ Teele Koel
3. „ EHME“ Marge Allik
4. „Nul’“ Margaryta Zubrii (Leedu)
5. „UUS“ Katre Arula
6. „Andke maad marjal tulla“ Grete Küppar & Maarja Palu
7. „MOON“ Annika Vaalma
Antoniuse moeetenduse konkursilt edasipääsenud kollektsioonid:
1. „Mixed with stories“ Jūratė Vaškienė (Leedu)
2. „Sculptures of Flash Memories“ Gunta Edele (Läti)
3. „DUALITY“ Hannes Rüütel
4. „San:Si:Bar“ iLLIMOR
5. „Tekstuurid“ Irja Lembra
Sydneyst pärit kitarrist ning helilooja Plini on progressiivse metali skeenel tugevalt laineid löönud. Samas paistab ta silma oma tagasihoidliku ja napisõnalise olekuga, eelistades lasta muusikal enda eest rääkida.
Plini debüütalbum Handmade Cities pälvis laialdast tunnustust, jõudes ajakirja Guitar World edetabelis “20 parimat kitarrialbumit” viiendale kohale. Grammyga pärjatud kitarrilegend Steve Vai on nimetanud seda üheks parimaks ja innovaatilisemaks instrumentaalseks rokk/metal-kitarrialbumiks, mida ta kunagi kuulnud on.
Plini muusikahuvi sai alguse juba lapsepõlves, kui tema ema tutvustas talle The Beatlesi loomingut. Esialgu unistas ta trummarikarjäärist, improviseerides koduste köögitarvikutega, kuid leidis hiljem tee kitarri juurde. Kuigi tema isa on džässbassist, kujunes Plini suuresti iseõppijaks, arendades oma stiili iseseisva katsetamise ja kuulamise kaudu. Tema loomingut kuuldes võiks aga arvata, et ta on läbinud põhjaliku akadeemilise muusikateooria õppe.
Tänaseks on Plini andnud välja mitmeid EP-sid, singleid ning albumeid, salvestades suure osa oma loomingust kodustuudios. 2019. aastal kutsuti ta erikülalisõppejõuks Vai Academy’sse, kus ta töötas koos nimekate muusikutega nagu Joe Satriani ja Devin Townsend. Lisaks on ta andnud meistriklasse mainekates muusikakoolides üle maailma, sealhulgas Berklee College of Music ja Musicians Institute.
Sungazer on bassisti Adam Neely ja trummari Shawn Crowderi avangardne electro-jazz duo, mis sai alguse 2014. aastal Brooklynis, New Yorgis. Nende muusika ühendab jazz-fusion’i, 8-biti esteetika, progressiivse roki ja elektroonilise tantsumuusika: tulemuseks on improvisatsioonist kantud ja tulevikku suunatud helikeel.
Uuri lisa Facebookist.
Jordan Rakei muusikas kohtuvad soul, jazz, indie, r’n’b ja elektroonika. Tulemuseks on äratuntav helimaailm, mida sisustavad pehme bariton, keerukad rütmid ja emotsionaalselt laetud laulud. Tema loomingus võib aimata mõjutusi artistidelt nagu Tom Misch, James Blake või Mount Kimbie, ent Rakei hääl ja muusikaline käekiri on alati olnud selgelt eristuv.
Kuigi suurem osa tema lapsepõlvest möödus Austraalias Brisbane’is, on täna 33-aastase Jordan Rakei juured hoopiski Uus-Meremaal. Tema muusikamaitset kujundasid juba varakult kodus kõlanud Ameerika soul, klassikaline pop ja r’n’b, aga ka eksperimentaalsema kõlaga muusika. Mitmekesine taust on jäänud saatma kogu tema loomingut ning Rakei muusikas võib tajuda nii biidimeistri täpsust, laulja haavatavust kui ka helilooja suurt kujutlusvõimet.
Oma karjääri alguses avaldas ta oma loomingut ise ning kujunes kiiresti artistiks, kes ei sobitunud ühegi sildi alla. Nn magamistoaprodutsendist kasvas välja muusik, kes ühendas mängleva kergusega souli, jazzi ja hiphopi, otsides samal ajal aina uusi vorme ja kõlasid. Läbimurde järel kolis ta Londonisse, mille pulbitsev ja elav muusikaskeene sundis introvertset noort muusikut end avama, rohkem suhtlema ja artistina kasvama.
Just Londonis hakkas Rakei looming tõeliselt õitsema. Debüütalbum „Cloak” tõi talle laiemat tähelepanu ning sellele järgnenud „Wallflower” kinnistas ta positsiooni ühe omanäolisema uue muusikuna briti souli ja jazz-popi valdkonnas. Järgmiste albumitega on ta oma haaret veelgi laiendanud. Albumiga „Origin” pöördus ta tagasi oma juurte juurde ning seda on kiidetud kui teost, mis on täis rikkalikku, filmilikku muusikalisust; neljas album „What We Call Life” avas aga isiklikumaid ja eksperimentaalsemaid kihte.
2024. aastal ilmunud „The Loop” tähistab uut peatükki Jordan Rakei karjääris, mis langes kokku mitmete oluliste muutustega tema isiklikus elus. Rakei jätab seal selja taha kodustuudio digitaalse minimalismi ning talle omasele julgele produktsioonistiilile lisanduvad suurejoonelised orkestriseaded, kummituslikud koorid ja hüpnotiseerivad biidid. Samas püsib kogu selle fantaasiarikka helipildi keskmes üks kindel ankur: tema äratuntav hääl. Mahe bariton mõjub kord sametiselt ja lohutavalt, siis jälle tumedalt ja jõuliselt, kandes lugusid armastusest, muutumisest, perekonnast, sisemisest kasvamisest ja vabaduse otsingust. 2025. aastal ilmus kontsertalbum „Live From the Royal Albert Hall” ning juba 24. aprillil 2026 annab Rakei välja uue EP „Between Us“.
Jordan Rakei tuntumate hittide hulka kuuluvad meloodiliselt lummavad „Say Something”, „Mind’s Eye” ja „Wildfire”, mis on kinnistanud tema koha rahvusvahelisel muusikaareenil. Lisaks soololoomingule on Rakei hinnatud koostööpartner, kelle nime leiab mitmete mõjukate artistide kõrvalt, nagu Disclosure, Loyle Carner ja Tom Misch. Kaasautorina on ta pälvinud ka Grammy nominatsiooni ning 2024. aastal nimetati ta legendaarse Abbey Roadi stuudio esimeseks residentartistiks.
Jordan Rakei suudab olla korraga olla nii tehniliselt meisterlik muusik, tundlik laulukirjutaja, julge produtsent kui ka artist, kes ei karda end iga uue loomingulise etapiga ümber mõtestada. Ta ei püsi paigal ega tee sama albumit kaks korda. Iga uus peatükk lisab tema muusikasse värske vaatenurga, säilitades samas sügavuse, soojuse ja oskuse puudutada kuulaja hinge.
Pole ime, et ta on jõudnud ka maailma kõige olulisematele lavadele, alates Sydney ooperimajast kuni Montreux Jazz Festivali ja Jazz à La Villette’ini. Kohaliku publiku ja Jazzkaare tiimi rõõmuks esineb ta lõpuks ka Eestis, tõotades tuua kuulajateni midagi eriti vahetut: vähem välist kulda ja karda, rohkem kohalolu ja muusikalist lähedust.
Piletid Jordan Rakei Jazzkaare kontserdile on saadaval Piletikeskuses.